/nginx/o/2009/04/23/167478t1h8f98.jpg)
Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti looduseuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke.
Suitsupääsuke tähistab rahvuslinnuna 50 aasta juubelit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti mõnd merelindugi ja Saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.
Kõikidele riikidele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, mis soovis sellega tõsta rahvaste huvi linnukaitse vastu ja edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad igapäevased tiivulisedki, mitte ainult haruldused.
Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud, eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest. Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse sümbolitest, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, kui suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboliks.
Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju kasutatakse pääsukesemotiivi meie nüüdisaja sümboolikas, milles soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised "Tunnustatud Eesti maitse" ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna lennujaam, Estonian Air, "Eesti film 100" filmisari. Eestluse sümbolina kasutatakse suitsupääsukest sagedasti trükimeedias karikatuuridel.
Mure tavaliste ja laialt levinud linnuliikide kadumise pärast on praegu aktuaalsemgi kui 50 aastat tagasi. Suitsupääsukese ja teistegi kaugrändurite käekäik pole kiita Eestis ega mujal Euroopas.
Muutunud põllumajanduspraktika Euroopa pesitsusaladel, massiline tapmine rändeteedel, kliimamuutusest ja üha laienevast inimtegevusest põhjustatud kõrbestumine ja putukate kadumine talvitusaladel on vähendanud suitsupääsukese Euroopa populatsiooni.
Kuigi Lõuna-Euroopas ja Aafrikas toimuvat suudame vähe mõjutada, saab igaüks oma kodukohas palju ära teha, et meie rahvuslind vähemalt Eestis end koduselt tunneks. Selleks saab luua suitsupääsukesele sobivaid pesitsustingimusi või aidata Eesti ornitoloogiaühingul jälgida selle liigi käekäiku, osaledes algatuses „Kodukoha pääsuke“, millega saab tutvude ornitoloogiaühingu kodulehel.