Ettevõtjad unustavad oma maakonna piiri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mentorklubi mentiid Margus Ostnik Viljandist ja Diana Toomet Pärnust.
Mentorklubi mentiid Margus Ostnik Viljandist ja Diana Toomet Pärnust. Foto: Ants Liigus

Kahe naabri, Pärnu ja Viljandi maakonna koostöötahtelised ettevõtjad kohtusid mentorklubis, et saada kogenud koolitajatelt väärt soovitusi ja innustust jätkata alustatud teel.

Mentorklubisse astuvatele tegutsevatele ettevõtjatele seatud tingimus oli, et nende ettevõte ei oleks vanem kui kolm aastat. Hingedekuus toimus Tori vallas Klaara-Manni puhkemajas seekordse kursuse viimane, seitsmes koolitus, millel keskenduti ühistegevuse ja koostöö vajalikkusele.

Mentorklubi kui ürituste sarja eesmärk on ettevõtjatevahelise suhtlemise arendamine, teadmiste täiendamine, kogemuste vahetamine.

Mentor julgustab

Viljandimaa arenduskeskusest vedas mentorprogrammi Margot Meremaa, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusest (PEAK) Krista Habakukk, kellel sellelaadse klubikoolituse korraldamise kogemus MTÜde valdkonnas olemas.

Alustavatele ettevõtjatele mõeldud ühisettevõtmist toetavad Ettevõtluse Arendamise sihtasutus ja Euroopa regionaalarengu fond.

“Iga koolitus annab midagi juurde, väikeettevõtjad peavad ise korraldama kauba jõudmise tootjalt müüjani, mina kuulsin väga palju kasulikku turundusest,” ütles Viljandis kärgpapist kaubaaluseid valmistava OÜ Ostmari juhataja Margus Ostnik, kes on õpetatav ehk mentii.

Koolitusel kohtus ja sai mahti vestluses kogemusi vahetada paarkümmend eri valdkonna ettevõtjat, kes tegutsenud 2009. aastast. Pärnu iluteenindusettevõtte OÜ Pai Grupi eestvedaja Diana Toomet rääkis, et tema kuulis kõnealusest koolitusest tuttavalt, kelle soovitusel ta PEAKiga ühendust võttis ja end varakevadel kirja andis.

“Olen saanud palju ideid ja kuigi mentorid toovad näiteid enamasti suurfirmade pealt, mõtlen, kuidas neid enda ettevõttega kohandada,” mainis Toomet.

Toometi jutu järgi on kuulajate-koolitatavate kogemused erinevad, sest mõnel on uus ettevõte, teine on kellegi teise ettevõtmisega seotud ja oluline on praktiliste kogemuste vahetamine, juhtimis- ja planeerimisõpetus.

“Pärnumaal kolmandat ja Viljandimaaga koos esimest aastat korraldatud mentorklubi on näidanud, et julgustust vajavad need, kes on nii-öelda esimese ettevõtlusaasta kogemuse saanud, aga siis on neil ideed otsa saamas ja nõuandjaid ei osata leida. Nii jääbki õhku küsimus: kuhu ja kuidas edasi?” selgitas Habakukk koolituse sisu. Igal klubiüritusel jagab kogemusi ja teadmisi kuus pikaajalise ettevõtluskogemusega ettevõtjat ehk mentorit.

Väärtuslik kogemus

“Ettevõtjad ei saa oma tegevusele seada maakonnale piiri nagu turistidki,” tõdes Habakukk ja lisas, et piiriülene mõtlemine aitab kujuneda koostööl ja toob pikaajalist kasugi.

Kahes maakonnas ja mõlemas maakonnakeskuses on mentiid tutvunud oma klubikaaslaste ettevõtetega. Nähtule-kuuldule tuginedes on neil olnud parem mõista teiste pürgimusi ja soovi anda kohalikule tootele või teenusele võimalikult suur lisandväärtus.

“Koolitatavad tulevad täitma iseenda jaoks seda tühimikku, kas nad on teinud oma väikeettevõtte juhina õigeid otsuseid, sest pole vahet, kas sul on 20 või kaks inimest tööl, ettevõte tuleb elus hoida ja seadusi täita,” mainis staažikas mentor, kaua aega suurettevõtet juhtinud Eero Rändla.

Rändla sõnade kohaselt on ettevõtluse arendamisel üks võtmekohti tegevusplaani läbimõeldus.

Paar päeva tagasi tuli PEAKi kinnitus, et mentorklubi jätkab uuel aastal ja ikka koostöös.

Märksõnad

Tagasi üles