Rahvas sundigu riiki pensionilubadust täitma

2007. aastal kogunesid pensionärid Toomapeale meelt avaldama pensionisüsteemi vastu. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Valitsuse otsus külmutada 1. juunist riigi sissemaksed teise pensionisambasse on paisanud meediasse vastakaid arvamusi kuni selleni välja, et inimestel soovitatakse riik kohtusse kaevata.

Valitsus otsustas esmaspäevasel erakorralisel kabinetinõupidamisel peatada kaheks aastaks riigipoolsed sissemaksed teise pensionisambasse, samal ajal kui pensionikogujad võivad vabatahtlikult makseid jätkata.

Inimestele, kes jätkavad riigipoolse maksepuhkuse ajal oma kogumispensionisse sissemakseid, maksab riik teatud majanduskasvu tingimustes tema teise pensionisambasse nelja protsendi asemel kuus protsenti.

Valitsuse otsuse kohaselt jätkab riik osalise koormusega sissemakseid aastal 2011. Siis hakkab riik teise pensionisambasse maksma 2 protsenti ja kodanik ühe protsendi. Tavapärased sissemaksed (2+4) taastuvad aastal 2012.

Maksete külmutamisest võivad pääseda need, kes saavad vanaduspensionile lähima kaheksa aasta jooksul.

Inimesed aidaku end ise

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst kahtles, et valitsusel jätkub raha tulevikus selleks, et maksta rohkem kui 4 protsenti teise samba pensionifondi.

“Kust see raha võetakse? Ka tulevikus on riigil vaja eelarverahaga kokkuhoidlikult ümber käia,” kommenteeris Holst valitsuse lubadust.

Tallinna ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik ütles Postimees.ee-le, et riik peaks andma tagatised, et tulevikus summad pensionifondis ei vähene.

Leppik meenutas, et tagatiste küsimus oli süsteemi käivitamisel küll arutlusel, kuid toona jäid peale rahandusspetsialistide argumendid, et tagatiste süsteem on liialt kulukas.

Samuti pidas Leppik valitsuse välja pakutud lahendust: kahe aasta pärast maksta edasi kogujatele rohkem raha, kohmakaks. “On küsitav, paljud teises pensionisambas osalejad praeguses olukorras ühepoolsed vabatahtlikud maksed valivad,” ütles ta.

Pensionimaksete külmutamise ideega lagedale tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor rääkis ETV saatele “Terevisioon”, et suurimaks garantiiks, et riik kahe aasta pärast ka oma lubadust täidab, oleks see, kui võimalikult paljud inimesed jätkaksid oma sissemakseid teise sambasse.

“Kõige suurem garantii on, et võimalikult palju inimesi otsustaks jätkata kogumist,” rääkis Nestor, lisades, et siis on ükskõik kellel väga keeruline seda mitte taastada.

East Capitali Balti esinduse juht Gert Tiivas lausus portaalile E24, et ta jätkab makseid teise pensionisambasse, sest aktsiaturgude languses oleks patt mitte investeerida, ja lisas, et inimesed peaksid enda pensionipõlve ise kindlustama, mitte riigi abile lootma.

“Kuldreegel ütleb, et õige aeg investeerimiseks on siis, kui hinnad on alla tulnud. Seega praegust momenti oleks patt maha magada,” lausus Tiivas, kes peale teise samba paigutab raha ka kolmandasse. “Inimesed peavad ise oma tulevikku kindlustama, panustama lastesse ning säästma. Ka ei saa ma aru teise samba sissemaksete külmutamise otsusele järgnenud halast.”

SEB Varahalduse juhi Sven Kunsingu hinnangul valib parimal juhul iga kümnes teise samba vabatahtlikud maksed.

“Minu jaoks on küsimus selles, miks peaks inimene jätkama kahe protsendi maksmist teise sambasse, kui sama raha võib panna ka vabatahtlikku pensionikindlustusse ehk kolmanda samba fondidesse,” kommenteeris Kunsing.

Riigi võiks kohtusse kaevata

Ajakirjanik Kalle Muuli leidis Raadio 2 saates “Olukorrast riigis”, et riik on teda kui kodanikku meelitanud teise pensionisambaga liituma pettusega.

“Kui riik poleks omal ajal kindlalt lubanud omapoolseid makseid pensionisambasse, poleks ma sellise fondiga ühinenudki,” rääkis Muuli.

Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni aseesimehe Mai Treiali arvates petab riiki peale tulevaste pensionäride ka praegusi vanureid.

“Kui kunagi moodustas pension 20 protsenti sotsiaalmaksust, siis pensionifondi loomisega vähendas toonane valitsuskoalitsioon selle 16-le,” teadis Treial. “Valitsuse otsuse tagajärjel väheneb praegu makstav pension 14 protsendile sotsiaalmaksust, sest valitsus suurendab sotsiaaldemokraatide ettepanekul riigipoolset teise samba sissemakset. Seega petetakse nii pensionäre, kellel selle tagajärjel aastaid pension ei tõusnud, kui ka teise sambaga liitujaid, mille sissemaksed valitsus külmutas.”

Vandeadvokaat Leon Glikmani kinnitusel annab valitsuse teise samba pensionimaksete külmutamise kompromiss alust mitmeks kohtuvaidluteks.

“Kuigi see on kompromissvariant, paistab, et see on vastuolus legitiimse ootuse põhimõttega,” rääkis Glikman Postimees Online’ile. “Kui riik on midagi kehvalt planeerinud või teinud valesid kalkulatsioone, siis see iseenesest ei ole alus teise isiku põhiseaduslike õiguste riiveks.”

Vandeadvokaadi sõnade järgi ei öeldud pensioni sambasüsteemi käivitades inimestele, et kehvematel aastatel võidakse maksetingimusi muuta - näiteks kui pangad teevad fondiemissioone, siis seal on kõikvõimalikud selletaolised riskid detailselt välja toodud.

Kui riik nüüd tingimusi muudab, peaks Glikmani arvates võimaldama pahuratel maksumaksjatel raha teisest sambast välja võtta.