Linnavalitsus pakub jäätõrjeks tänava sulgemise luba

Kitsas, lumest lahti aetud konarlik teerada nõuab tähelepanu jalge ette, samal ajal kui pea kohal varitseb jää. Foto: Urmas Luik

Jääpurikad koguvad Pärnus kuulsust. Nädalavahetusel hoiatati sotsiaalmeedias inimesi majaräästais kõnniteede kohal varitsevate erakordselt suurte jääpurikate eest, linnavalitsus andis võimaluse sulgeda jäätõrjetööks tänavaid tasuta.

Muretsemiseks ongi põhjust. Veel üleeile ennelõunal rippusid jalakäijate pea kohal kogukad jääklombid isegi Rüütli uulitsal, Pärnu vanalinna peatänaval, kuid keskpäeva paiku võis vanalinnas juba liikumas näha nii tõstukautot kui ka töömehi, kes teisaldatavate ehitustõstukitega räästaste alla olid tõusnud ja jääpurikaid puruks peksid.

Eile oli mure jõudnud vanalinnast kaugemalegi. Siin-seal linnas kukutasid töömehed pikkade ritvade abil räästaisse kogunenud jääd ja jääsegust lund.

Jäätõrjetöö muudab keeruliseks see, et töömehed peavad katustel jää- ja lumetõrjetöid tehes tagama all liikuvate inimeste turvalisuse ega tohi seada ohtu tööpaigast mööduvaid autosid.

Linnavalitsuse antud võimalus

Pärnu linnavalitsuse majandusosakond teatas, et seoses inimesi varitseva ohuga lubavad nad jäätõrjetöödeks sulgeda liikluseks jalgteid, aga ka sõiduradasid, kui nende kohal purustatakse jääpurikaid või aetakse katustelt alla lund.

“Selleks pole vaja kirjalikku avaldust, tuleb linna majandusosakonnaga lihtsalt telefoni või arvuti teel kokku leppida, kus täpselt ja mis ajavahemikus liiklust piirata tahetakse,” sõnas Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna liikluse spetsialist Toomas Tammela. “Raha me tänava sulgemise eest ei nõua, sest tegemist on avariilise olukorraga.”

Samal ajal tuletas Tammela meelde, et majadelt kukutatud jää ja lumi tuleb pärast töö lõppu tänavailt ära vedada ja mitte kühveldada seda kõnniteelt sõiduradadele.

“Mõistagi on tihedama liiklusega tänavatel liiklust osaliselt ja lühiajaliseltki raske sulgeda, kuid see pole võimatu,” sõnas Tammela. “Vajadusel saavutame kokkuleppe, aga liikluskeeld tuleb tähistada vastavate liiklusmärkidega. Vaiksematel kõrvaltänavatel, eriti kui jäätõrjetööd kestavad lühikest aega, võime kokku leppida, et liiklejate ohutus tagatakse ajutisi liiklusmärke üles seadmata. Kindlasti peab tööde juures olema keegi, kes on all tänaval ja juhib inimesed, kes ohtu pole märganud ja tööpaika satuvad, sealt turvaliselt mööda.”

Tammela jutu järgi võivad jalgtee või sõiduraja ajutises sulgemises linnavalitsuse majandusosakonnaga kokku leppida nii jäätõrjetööks ette võetud maja omanikud, üürilised kui tõrjetöö tegijad.

“Peaasi, et meiega kokku lepitakse,” sõnas Tammela. Ta lisas, et kokkulepe linnavõimuga puudutab ajutise liikluspiirangu sisseseadmist, mitte jäätõrjetööd.

“Jäätõrjeks pole vaja linna luba, küll aga liikluse piiramiseks, kui see tagab turvalisuse,” rõhutas Tammela. “Ohtlikus paigas liikluse jätkudes peavad töömehed olema mitmekordselt ettevaatlikud, et õnnetust ei sünniks. Liiklustihedatel tänavatel, kus jäätõrjetööd sunnivad jalakäijaid sõiduteele astuma, on siiski vaja mõnel tänavalõigul jalakäijate liiklus ühel teepoolel sulgeda. Selleks on tarvis meiega kokku leppida.”

Linn nõuab ohutust

Samal ajal on linnavalitsus asunud välja selgitama majaomanikke, kes on jäätõrjele käega löönud ja kelle hoonete räästail ripuvad tänavate kohal ohtlikud kamakad.

Linnavalitsuse avalike suhete juht Maria Murakas ütles, et linnaametnikud selgitavad linnavalitsuseni jõudnud teadete alusel välja majaomanikud, kelle tegemata töö kujutab endast linlastele ohtu.

“Võtame omanikega ühendust,” ütles Murakas. “Kui hoone kuulub linnale, teeme töö ise või lähtume üürilepingusse kirjapandust, tihti on see kohustus linna majades elavail üürnikel. Kui pole, teeb linnale kuuluvate majade juures töö ära OÜ Pärnu Haldusteenused.”

Muraka kinnitust mööda liiguvad linnas lahtiste silmadega ringi nii majandusosakonna ametnikud kui korrakaitseteenistus, olles valmis välja selgitama ohtu kujutavate majade omanikke. Hooletute majaomanike trahvimisest Tammela ja Murakas ei rääkinud, kuid üks on kindel: kellelegi pähe sadanud jääkamaka eest vastutab majaomanik või tema poolt omanikujärelevalvet tegema volitatud isik.