Tootsis on Pärnumaa vanim, Saugas noorim elanikkond

Briketivabriku sulgemise järel pidid paljud tööta jäänud Tootsi elanikud tööotsinguil mujale rändama. Foto: Ants Liigus

Rahvaloenduse andmeil on pärnumaalaste keskmine vanus 42 aastat, kõige vanem elanikkond on Tootsis, 54 aastat, ja täpselt 20 aastat nooremad on Sauga valla elanikud.

Tootsi paistab peale elanike vanuse silma sellegi poolest, et viimase kümne aastaga on sealne elanikkond kõige jõudsamalt vähenenud. 2000. aastaga võrreldes on Tootsist lahkunud pea kolmandik elanikest.

Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste peab olukorda paratamatuseks. “Tootsi on pikalt olnud monofunktsionaalne, meil oli üks suur tööandja, kus töö oli selline, mille peale noored just tormi ei jooksnud. Nüüdseks on see ettevõtja koondanud üle 300 töökoha,” selgitas vallavanem.

Rahvaloenduse andmeil elas aasta algul Tootsis 744 inimest, rahvastikuregistris järgi eilse seisuga 796. Püsivalt elab Tootsis ligi 700 inimest. Numbrite erinevus tuleneb sellest, et paljud kohalikud käivad välismaal tööl ja nii võib mitmeti tõlgendada, kus on nende püsielukoht. “Poolsada kuni 60 inimest käib meilt Soomes või mujal välisriigis tööl,” sõnas Kaljuste.

Vallavanem usub, et Tootsi on jätkuvalt vananeva elanikkonnaga vald, kuid ei pea seda perspektiivi ilmtingimata traagiliseks. “Eakatel inimestel on siin mugav elada,” mainis ta. “Meil on kõik teenused: perearst, apteek, raamatukogu, ujula, pood, hea bussiliiklus, Tallinna saab rongiga. Inimesed saavad siin elada linnalises keskkonnas.”

Nii ongi mitu mujal kallimat kinnisvara omanud eakamat inimest oma vara maha müünud ja Tootsi odavama korteri ostnud. “Julgelt võib väita, et 70 protsenti korterite ostjaist on keskealised või vanemad,” kinnitas Kaljuste.

Noortele oleksid magnetiks töökohad. Nüüd, mil suur monopoolne tööandja on kadunud, on valda tasapisi väiksemaid tööandjaid lisanduma hakanud. Praegu on Kaljuste jutu järgi vallas kümmekond väikest tööandjat, kuid hea meelega näeks ta, kui neid oleks 30 ringis.

Nagu mujalgi maakonnas on Tootsi tööealised sunnitud tööl käima Pärnus või mõnes teises suuremas keskuses. “Valla ülesanne on teha neile see teekond nii mugavaks kui vähegi võimalik,” rääkis Kaljuste ja kinnitas, et vaatamata elanike arvu vähenemisele, ei kavatse vald ühtegi toimivat teenust sulgeda.

Sauga noorenes

Sauga vald paistab silma täpselt vastupidiselt: peale selle, et seal elavad keskmiselt kõige nooremad inimesed, on elanikkond kümne aasta jooksul Pärnumaa teiste valdadega võrreldes kõige enam paisunud.

Sauga vallavanem Priit Ruut nimetas põhjustena, miks noored inimesed valda elama tulnud, linnalähedust, ilusat loodust ja kinnisvara soodsat hinda. Vallas on kolm suurt suvilapiirkonda, kus ehitati suvilaid elamuteks ümber ja neist on saanud püsiasukatega külad. Inimesed on valda kodu rajanud, aga tööl ja koolis käiakse Pärnus. “Oleme nabanööri pidi linna küljes kinni,” sõnas vallavanem.

Viimase kümne aastaga toimunud muudatusi iseloomustab kõige ilmekamalt lasteaiakohtade arv. Jänesselja lasteaed avati 1976. aastal kuuerühmalisena, kuid läinud sajandi 1990. aastatel suleti lastenappusel kolm rühma ja eelmise rahvaloenduse ajal tegutseski lasteaed kolmerühmalisena, rääkis Ruut.

Ehitusbuumi ajal 2003–2005 taasavati igal aastal laste arvu suurenemise tõttu üks rühm ning 2009. aastal avati lasteaia juurdeehitus kolme lisarühmaga.

Seega on praegu Jänesselja lasteaias üheksa rühma, kuid sellestki jäi väheseks ja mullu avati neljarühmaline lasteaed Tammistes, kuid seegi vajab juba hädasti laiendamist. “Lasteaeda kavandades tehti uuring, mis leidis, et neljarühmaline lasteaed sobib igati sinna, aga niikaua, kui seda ehitati, läks elu edasi,” rääkis vallavanem.

Sel sügisel alustas valla toel Hirvela elurajoonis tegevust eralastehoid 10–15 lapsele ja vald toetab rahaliselt eralastehoidudes käivate laste vanemaid.

Tänavune aasta on Sauga valla elanike arvu osas olnud stabiilne: kasvunumber jääb alla kümne inimese. “Meie jaoks on see hea variant, sest rahva arvu kasvule peab omavalitsus teenustega järele jõudma. Meie huvi on olla 4000 piiri peal, aga kindlasti mitte alla kukkuda,” ütles Ruut.

Kui võrrelda tänavuse aasta algul kogutud andmeid 2000. aasta omadega, siis rahva arv on kasvanud maakonnas vaid neis neljas vallas, mis külgnevad Pärnuga ja kus ehitusbuumi ajal hoogne eramuehitus käis: Saugas, Paikusel, Tahkurannas ja Audrus.

Kõige enam vähenes elanike arv Tootsi järel Saarde, Koonga, Tõstamaa ja Varbla vallas.

Ääremaal memmed-taadid

Kui Pärnumaa elanike keskmine vanus on 42 aastat, siis statistika kinnitab, et vanemas eas mehi on oluliselt vähem – meeste keskmine vanus on 39 ja naistel 46 aastat.

Kui pärnakate ja sintlaste keskmine vanus vastab täpselt maakonna keskmisele, siis mujalt maakonnast kogutud andmed kinnitavad juba ammu kardetut: noored kogunevad linna ümbrusesse ja ääremaale jäävad elama eakamad.

Rahvaloenduse andmeil elavad Pärnu lähiümbruse valdades keskmisest nooremad inimesed. Kui Sauga vallas oli elanike keskmine vanus 34, siis Paikusel 36 ning Tahkurannas ja Audrus 40 aastat. Paikuse kõrvalvallas Surjuski on noor elanikkond – keskmiselt 38 aastat.

Mida kaugemale maakonna serva poole minna, seda enam eakamaid seal elab.

Saarde vallas on inimeste keskmine vanus 48, Tõstamaa ja Varbla, aga ka Halinga vallas 47 aastat, Koongas 46 ja Vändra alevis 45 aastat.

Priit Ruut, Sauga vallavanem:

“Tänavune aasta on elanike arvu osas olnud stabiilne. Meie jaoks on see hea variant, sest rahva arvu kasvule peab ka omavalitsus teenustega järele jõudma.”

Kalev Kaljuste, Tootsi vallavanem:

“Arvan, et Tootsi on jätkuvalt vananeva elanikkonnaga vald, kuid ma ei pea seda ilmtingimata halvaks väljavaateks, sest eakatel inimestel on siin mugav elada. Meil on kõik teenused olemas ja inimesed saavad siin elada linnalises keskkonnas.”