:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6645797t1hdf65.jpg)
/nginx/o/2012/12/28/1502594t1he90b.jpg)
Särava Baden-Badeni maine on teada kogu maailmas. Aastasadu on linn olnud sinivereliste, rikaste ja intelligentsi kohtumispaigaks. Klassikaline kuurort, mis asub Schwarzwaldi nõlvakul Edela-Saksamaal, rahuldab nii elunäljaste kui elust puretute unistusi luksusest. Paljud tulevad siia lihtsalt lõbutsema, teised tervist parandama või kultuuri nautima.
Baden-Badeni 50 000 elanikust on 2000 venelast. Püsielanikele lisanduvad muidugi ajutiselt linnas viibivad turistid, kultuuriinimesed, poliitikud ja intelligents.
Kuna venelasi saabub Baden-Badenisse arvukalt, siis on äridesse palgatud nende emakeelt rääkiv personal. Oosi jõe oru tervisliku kliima ja siin viibiva kireva seltskonna on avastanud endale naaberriigist siia kolinud prantslased.
Vana vaenukirves maeti maha juba 15. veebruaril 1962, mil Baden-Badenis kohtusid tollased riigipead Konrad Adenauer ja Charles de Gaulle, leppides kokku Euroopa ühendamises.
Modernne väikelinn on multikulti ja seda kõige õnnestunumas vormis. Kui rikastavalt mõjuvad eri kultuurid, näitab jõululaatki.
Traditsiooniderikas jõululapseturg
Viimastel aastatel on tekitanud maailmas suurt vaimustust Baden-Badeni jõululaat, mida siin kutsutakse Christkindelsmarkt’iks ehk jõululapseturuks. Jõululaatadel on Saksamaal pikk traditsioon, kuid muidugi soovib iga linn pakkuda külastajatele midagi ebatavalist, midagi eriliselt meeldejäädavat.
Baden-Badenil on see suurepäraselt õnnestunud, seda tõestavad igal aastal kasvavad külastajaarvud. Nagu rääkis linna turismibüroo tegevjuht Brigitte Goertz-Meissner, on jõululapseturg, mis jääb avatuks kuni 30. detsembrini, juba neli aastat isetasuv. Hoolimata üritusse ”pumbatud“ reklaamirahast.
Kuna suur osa külastajatest tuleb Lähis-Idast, Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Jaapanist, Hiinast või isegi Taimaalt, kuid samuti Venemaalt, otsustati jätta laat avatuks kuni uue aasta tulekuni.
Nüüd ei pea kaugelt tulijad pettuma, vaid jõulufännid ja puhkajad saavad võimaluse nautida pühadesära pärast jõuluõhtutki, osta kaasa tüüpilisi saksa käsitöötooteid või maitsvaid kohalikke delikatesse, nagu kuulus Schwarzwaldi sink.
Ülemlinnapea Wolfgang Gerstner avas jõululapselaada traditsiooniliselt 26. novembril. Kuigi tänavu avapäeval suisa kallas vihma, kuulasid kohale tulnud elanikud ja turistid hardalt laste jõulukontserti. Hiljem jagas linnapea koos jõululapsega nii väikestele kui suurtele maiustusi.
Uhkelt ehitud laadapoed on otse kesklinnas. Jalutuskäiku naudingute külasse võib alustada näiteks linna kõige kuulsama iidse pargi, Lichtenthaler Allee radadel. Jõuluturu uhkeldav keskpunkt ja kohtumispaik on kuursaali ees. Selles elegantses belle epoque’i stiilis ehitatud hoones asub kurikuulus, Marlene Dietrichi arvates maailma kõige ilusam kasiino.
Kuid enne kui minna õnnemängus kätt proovima, tasub peatuda Himmelsbühne (taevalava) ees, kuulamaks kontserte, visata pilk jõulusõimele, kust ei puudu elavad loomadki.
Lapsed soovivad muidugi teavitada jõuluvana oma soovidest – postkast on kohe sõime kõrval. Samuti nagu pagaritöötuba, kus pisikesed saavad ise juhendaja abiga valmistada jõuluküpsetisi. Sel ajal kui järelkasv töötab palehigis, on vanematel aega tellida tass kuulsat Glühwein’i. Oosi kallastel on lubatud pakkuda hõõgveini ainult kontrollitud kvaliteetveinist, mida iga gastronoom valmistab aga isikliku retsepti kohaselt.
Saksamaa tuntuim sommeljee Natalie Lumpp käis testimas 19 hüti tooteid. Tema peen nina ja tuhandeid veine proovinud suu jäid rahule. Njaa, proua Lumppil on ennekõike huvitav maitseaist, sest tema arvates maitsesid ekstravagantsemad jõulujoogid Spekulatius’e (jõuluküpsis), šokolaadi ja isegi metsloomaroogade järele. Proosit! Millega oli neid imelisi jooke vürtsitatud, jäi kahjuks gastronoomide saladuseks.
Rahvusvahelised maiasmokad
Baden-Badenist on Prantsusmaale teatavasti ainult kiviga visata. Seega ei puudunud laadalt muidugi prantsuse hõrgutised. Mida tavalisel jõululaadal ei leia, olid austrid, hanemaks, viinamäeteod, šampuses hautatud hapukapsad, mille kõrvale sobis hästi tükikene või suuremgi luuga küpsetatud seakintsust.
Magustoiduks muidugi nougat ja karamell, mida Marc ja Nikos pakkusid hiiglasuure tordi vormis.
Jürgen Seyfert, kelle perekond rändab juba aastakümneid mööda laatasid – tema vanaisalt pärineb 84 aastat vana uhke lastekarussell –, pakkus Baden-Badenis esimest korda tšehhi spetsialiteete, nagu “uputatud vorsti” nimega špekáek ja leiva sees serveeritavat guljašš-suppi.
Kõrvale muidugi head, maitselt täiesti erinevaid õllesordid Kozel ja Staropramen. Silma torkas veel originaalne šokolaad, valmistajaks Vogtsburgi firma Schokomell: kakaomassist olid vormitud haamrid, kruvikeerajad, pudeliavajad, mutrid ja palju muud.
Tüüpilise saksa Bratwurst’i ja šnitsli asemel sai proovida vahelduseks ungari langoseid ja sütel küpsetatud kaukaasia šašlõkki. Selle juurde kuulus omakorda pitsikene viina. Oleg Neufeld oli oma vene letiga Baden-Badenis esimest korda ja kiitis nii õhkkonda kui head äri.
Ja mida arvasid külastajad? Kohalik pensionär Norbert Knapp oli jõululapseturul koos oma koera Paulaga. Samal ajal kui karvakäpp pööras oma koonu igatsuse ja lootusega singiputkast tulevate lõhnade poole, rääkis vanahärra Knapp, et ta armastab Baden-Badenis ennekõike mitmekülgsust ja rahvusvahelist atmosfääri.
Igal õhtupoolikul kõndivat ta mööda laata, jutlevat inimestega ja andvat turistidele soovitusi: ”Jaapanlased olid nii õnnelikud, kui juhatasin neile teed sinna, kust sai maitsvat toitu. Hiljem nägin gruppi linna peal. Nad lehvitasid mulle rõõmsalt ja tänasid soovituse eest.“
Ühendriikide lõunaosariigi Tennessee linnast Franklinist tuleb igal aastal Baden-Badenisse Patricia Kriebel, kes rääkis naudinguga Glühwein’i rüübates, et jumaldab Saksamaa jõululaatasid: ”Ameerikas ei tunta midagi sellist. Seetõttu plaanin ma alati just detsembris oma reisi Euroopasse.“ Koju kaasa võtab ta puust nikerdatud saksa käsitööesemeid, kohalikku veini, jõulusaia ja muidugi hõõgveini.
Uute tuttavatega jutud ära räägitud, kõht täis, pea ehk veidi vindinegi, võib jätkata jalutuskäiku mööda jõulualleed, mida palistavad kohalike koolilaste valmistatud jõuluteemalised klaasimaalid ja jõulumuinasjuturaamat, kust saab pisikestele ette lugeda.