Andrus Aljas naaseb Pärnusse Estoniat juhtima

Kuigi Andrus Aljas on aastaid Pärnus Viisnurgas töötanud, teatakse teda rohkem tänu tööle Estonian Airi juhatuse esimehena. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Pärnu linnale kuuluva taastusravikeskuse Estonia juhatajaks valiti 70 kandidaadi seast varem Viisnurka ja Estonian Airi juhtinud Andrus Aljas, kes alustab tööd 28. jaanuaril.

Senise juhataja Cardo Remmeli volitused lõpevad homme. Esmaspäevast on äriregistris juhatuse liikmena kirjas Aljas, kes töö tõttu Heateo Sihtasutuses asub uude ametisse jaanuari lõpus. 7.–27. jaanuarini juhib Estoniat finantsjuht Eire Reinsalu.

Üksmeelne valik

Estonia nõukogu esimehe Virve Picheni sõnade järgi toetas nõukogu Aljase juhatuse liikmeks valimist üksmeelselt. “Ühtedel olid ühed, teistel teised tugevused. Aljasega võrdne oli veel üks kandidaat, kelle vahel saanuks valida. Mul on hea meel, et Aljas lõpuks kõigi nõukogu liikmete hääle sai,” kirjeldas Pichen konkursi taset.

Estonia juhatajaks pürgis 70 inimest, kellest OÜ Psience koos nõukoguga seitse teise vooru valis. Lõppvooru kandidaate kaalusid nii ettevõtte nõukogu kui linnavalitsuse liikmed, vaidlus Estonia juhi koha üle oli tuline.

Picheni jutu järgi pärines idee Estonia juhatuse liikme kohale konkurss korraldada Estonia nõukogult ja sellega oli linnavalitsus päri. Küsimusele, kas linnavalitsus juhataja valimisse ei sekkunud, vastas Pichen: “Ei, sest nii oli kokku lepitud. Linnapea on alati öelnud, et see on nõukogu otsus. Mina olen apoliitiline ega tundnud kusagilt survet.”

Toomas Kivimägi valimisliitu kuuluv Remmel määrati 2010. aastal Estonia juhatajaks konkursita. Pärast 2009. aasta sügisel toimunud linnavolikogu valimisi, mille Kivimägi valimisliit võitis, sai Remmelist volikogu esimees. 2011. aasta kevadel astus Remmel volikogu esimehe kohalt tagasi, põhjendades seda aruteluga, mis tema kahel kohal töötamise tõttu tekkis.

Toimetuse andmetel on Estonia juhi kohale konkursi väljakuulutamine ja Aljase valimine tekitanud Kivimägi valimisliidus üksjagu pingeid. Remmel osales konkursil, kuid ei osutunud valituks. Mida ta edasi kavatseb teha, ei õnnestunud küsida, telefonile Remmel eile ei vastanud.

Remmel saab kuue kuu palga

Picheni hinnangul võib Remmeli tööga vägagi rahule jääda. “Ta suutis ettevõtte kolme aasta jooksul madalseisust välja tuua. Müügitulu ja kasum on kasvanud. 2012. aasta käibe kasvuks on eelarves planeeritud 20 ja puhaskasumi kasvuks 30 protsenti ning novembris tundus see eesmärk olevat täidetav,” rääkis Pichen.

Remmeli juhatuse liikme tasu oli 2940 eurot kuus ja vastavalt lepingule saab ta lahkumishüvitiseks kuue kuu palga. Pichen meenutas, et kui töölepingu alusel töötajad saavad koondamishüvitist ja end töötuna arvele võtta, siis käsunduslepingus selliseid garantiisid pole ning lahkumishüvitis ja selle tingimused kirjutatakse lepingusse.

Lahkumishüvitis sisaldab tähtajatut Estonia ärisaladuste hoidmise tasu ja keeldu ühe aasta jooksul konkurendi juures või ise samas valdkonnas tegutseda.

Aljase juhatuse liikme tasu tõsteti 4000 eurole kuus, kuid tema lahkumishüvitiseks on kolm kuupalka. Uue juhataja leping kehtib 2018. aasta 6. jaanuarini.

Küsimusele, miks Aljase palka tõsteti, vastas Pichen: “Palk on läbirääkimiste teema. Arvestatakse teisi ärisektoris kehtivaid palku ja eelnevat tööajalugu.”

Aljase töötasu on võrreldav Pärnu haigla juhatuse esimehe Urmas Sule töötasuga. Pärnu Vee juhataja Garri Suugi tasu on niisama suur nagu Remmelil, ent märtsis tema volitused lõpevad. Linnapea Toomas Kivimägi palk ja esindustasu on 3500 eurot kuus.

Picheni jutu järgi peab Aljas tõstma ettevõtte müügitulu tänavu kuue miljoni euroni, mis tähendab müügitulude suurendamist 15 protsenti ja puhaskasumi kasvu 25 protsenti, võrreldes eelmise aastaga. “Remmeli baas oli madalam, edasi minna on keerulisem,” tõdes ta.

Rohkem ühistegevust

Picheni jutu järgi on Estonia nišiks eristuda ravispaana teistest omasugustest ja mõelda välja selliseid tooteid, nagu näiteks Surnumere keskus, mille lähim analoog asub Londoni lähedal.

Aljaselt oodatakse niisama innukat ravispaade probleemidest rääkimist, nagu seda seni on teinud Tervise juhataja Jaan Ratnik.

Aljase tugevate külgedena tõstis Pichen esile juhtimis-, finants- ja turunduskogemusi nii teenindus- kui tootmissfääris. Nõukogule said määravaks tema kui kogemustega juhi terviklik ärianalüüs, Estonia jaoks oluliste turgude hea tundmine ja finantskompetents investeeringute tegemiseks.

Aljase ütlust mööda mõtles ta Pärnusse tagasitulemisele juba mõnda aega ja Estonia pakkumine oli õige asi õigel ajal.

Küsimusele, miks inimesed Estoniat võiksid eelistada, vastas Aljas: “Lihtsad asjad: selge hinna-kvaliteedi suhe, hea teenuste valik ja suurepärane teenindus.”

Pärnakate seas on populaarne käia tööpäeva hommikuti Estonia termides ujumas, sest pensionitunnistuse ettenäitamisel, Swedbanki seeniorkaardi või Maxima kaardiga maksab see enne kella kümmet 4.95 eurot.

Aljas kinnitas, et ühtegi hästi töötavat asja pole tal kavas muuta, pigem tahab ta uusi mõtteid lisada ning muuta Estonia pärnakatele veelgi nähtavamaks ja atraktiivsemaks.

Küsimusele, kas Estonia töötajatel on lootust palgatõusule, vastas Aljas, et päevagi ettevõttes töötamata on tal võimatu konkreetseid lubadusi anda. Küll teab ta, et konkurentsivõimeline töötasu on väga oluline motivatsiooni tõstmise ja hoidmise vahend.

Sügisel jõustub Euroopa Liidu direktiiv, mille järgi hakkavad liidu riikide haigekassad teises riigis osutatud tervishoiuteenuseid kompenseerima. Estonial, Tervisel ja teistel Pärnu ravispaadel avaneb võimalus saada osa Soome riigi ravirahast, milleks Aljase sõnade kohaselt on vaja teha koostööd Pärnu tervishoiuasutuste vahel.

Estonia, Tervis, Viiking ja Sõprus konkureerivad samadel sihtturgudel (Soome, Eesti, Läti, Venemaa, Rootsi, Norra) ning koostöö turunduse valdkonnas tooks Aljase arvates kliente kõigile.