Jumalikku abi saanud mees paraneb jõudsalt

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
8,5 aasta eest liiklusõnnetusse sattunud Vello Paimla on kindel, et terveks ta ühel päeval saab. Millal see täpselt juhtub, seda teadvat aga ainult jumal.
8,5 aasta eest liiklusõnnetusse sattunud Vello Paimla on kindel, et terveks ta ühel päeval saab. Millal see täpselt juhtub, seda teadvat aga ainult jumal. Foto: Urmas Luik

Mullu väidetavalt tänu Kozeltšani jumalaema ikoonile abi saanud mees käib endiselt Pärnus taastusravis, kuid peab oma seisundit varasemast tunduvalt paremaks.

Pärnu Postimees avaldas aasta tagasi loo Tootsis elavast Vello Paimlast (65), kes sattus 2004. aastal Märjamaal ränka liiklusõnnetusse. Õnnetuses suruti kokku mehe 1., 5. ja 6. kaelalüli ja arstid arvasid toona, et mehe ellujäämisvõimalused on minimaalsed.

Paimla oli kolm aastat kogu kehast halvatud, kuni 2007. aastal hakkas äkki tööle tema parem külg. Üle-eelmise aasta sügisel tutvus Paimla osaühingu Biodesign taastusraviarsti Ivo Koltsiga, tänu kellele muutus patsiendi seisund kiiresti nii palju paremaks, et Paimla sai vaid mõni kuu pärast Koltsiga tutvumist juba raami abil käia.

Kolts ise arvas mullu, et selline seljaaju vigastuse paranemine on meditsiini seisukohalt võimatu ja tervenemise põhjustas Pärnus eksponeeritud Kozeltšani jumalaema ikoon, mida Kolts vaatamas käis.

“Ivo tõstis mind oma bussi ja sel ajal käis mu selgroost selline tunne läbi, nagu tõmmataks selgroog pooleks,” rääkis sügavalt usklik Paimla Pärnu Postimehele mullu. “Ülejärgmisel hommikul hakkasin käima. Arvan, et ikoon andis Ivole sellise jõu, misläbi ta kätega mind tervendas. Ta on jumalast ära valitud.”

Käed-jalad töötavad

Tänaseks on Paimla jätkuvalt Koltsi patsient ja saab ravi Pärnus Tervise sanatooriumi ruumides. Kaks nädalat on mees kodus ja nädala Pärnus ravil.

“Elu on ikka paremuse poole läinud,” kinnitas Paimla. “Ei ole enam selline äpu nagu enne. Näiteks kui pärlivanni lähen, tõstan ikka ise jalad sisse, enne tõsteti. Iga korraga läheb paremaks, tunnen, et muutun tugevamaks. Kui siia tulin, olin ikka päris äpu – naised lükkasid mind kaldteest üles, nüüd lähen ikka ise.”

Kui aasta eest oli mees oma vasaku külje alles tööle saanud ja raamiga vaevaliselt käima hakanud, siis eile demonstreeris Paimla juba korralikku kontrolli oma vasaku jala ja käe üle.

“Vasak hüppeliiges ja varbad kõik ikka liiguvad, ainult reis on raske,” seletas mees.

Põhimure, mille taga mehe kiirem paranemine seisab, on vasak käsi, mis ei lase tal asju haarata.

“Sõrmed lähevad kõveraks, enne seda ei olnud,” kinnitas Paimla. “Kolts tahab panna mind kahe karguga käima, ent ma ei saa karke kätte võtta, sest vasak käsi ei haara kinni.”

Meedikud näevad selle nimel vaeva, et Paimla vasak käsi peagi korralikult tööle hakkaks, ja mees on jätkuvalt kindel, et tema tervenemine on vaid aja küsimus.

“Millal päris terveks saan, see on ikka jumala kätes,” arvas ta. “Aga edasi ta läheb. Kui käe tööle saaks, hakkaks jalgki järele tulema. 8,5 aastat sai detsembris täis, arvan, et kümme läheb ikka ära. Aga peab saama korda.”

Et tema tervenemine nii pikalt aega võtab, selles on Paimla arvates oma osa teda varem ravinud meedikutel. “Kuus aastat olin tavameditsiinis, kus käisin ainult magamas,” nentis mees. “Miks peab Vello terveks saama, kui ta nii hästi raha sisse toob? Need olid huvitatud rahast, mitte minu tervenemisest. Ivo ütles, et oleks ma kohe tema juurde tulnud, oleksin juba terve. Kõik osad, mis liiguvad, on tänu Ivole tööle hakanud.”

Tahab teisi aidata

Üksinda Tootsis elav mees saab toas ise hakkama, väljas käimiseks vajab sõbra abi.

“Terviseabi pakkus mulle välja isekõndiva aparaadi ja ERGO kindlustus ostis selle ära,” rääkis Paimla. “Aparaat võtab mind sülle ja siis teine mees sõidab mind alla ja üles. Aga mis ma talvel sinna õue lähen? Olen parem toas.”

Kui Vello terveks saab, tahab ta asutada firma ja hakata ümbruskonna invaliide teenindama.

“Elan strateegiliselt väga heas kohas – minu ümber on neli valda: Tootsi, Are, Vändra ja Tori,” märkis ta. “Kõik see invatehnika jääb ju mulle, siis hakkaks vanainimestele teenust pakkuma. Rendiks invabussi, viiks neid välja näiteks. Tahan vedada neid, kes ei saa ise käia. Ivogi arvas, et see idee võib töötada küll.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles