Pärnu selle aasta kuldsuu tiitli võitis Johanna Toodu Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist, kellele pakkus tõsist konkurentsi Vanalinna põhikooli õpilane Hanna Mai Raadik, noorema vanuserühma võitja.
Hea kõne pajatab isiklikest kogemustest
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
15. veebruar 2013, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeva õhtul selgitati Sütevakas 13. aastat Pärnu õpilaste kõnevõistluse “Kuldsuu” võitjat. Gümnaasiumiastme võitjale oli Swedbank auhinnarahaks pannud 100, põhikooli võitjale 50 eurot.
“On, mille nimel pingutada,” ütles Sütevaka direktor Andres Laanemets Swedbanki, linnavalitsuse, Endla ja Pärnu Postimehe toodud auhindu kommenteerides. Varem toetas pank kümme aastat Sütevaka ja Swedbanki ühist väitlusturniiri, mille aeg sai ümber.
Nendest noortest sirguvad linnapead
Panga Lääne regiooni asejuhataja Deevi Lagerni sõnade järgi tahab pank toetada noorte õppimisvõimalust. “Mida rohkem esinete, seda rohkem õpite. Arvan, et täna esineb meie ees Pärnu tulevane linnapea või Swedbanki regioonidirektor,” rääkis ta.
Pärnu koolide õpilased olid ette valmistanud kuni kolmeminutilise kõne teemal “Minu Eesti” ja pidid teises voorus tõmbama loosiga uue teema, milleks oli näiteks “Valentinipäeva spikker”, “Romantiline perenaine”, “Eesti superblondiinid”, “Issi, tule vii mind kõrtsist koju” jne. Kõnesid hindas žürii, kuhu kuulusid abilinnapea Romek Kosenkranius, Endla direktor Ain Roost, Swedbanki regioonijuht Egon Jekabson, ettevõtja ja kunagine kõnevõistluse võitja Viivika Orula ning ajakirjanik Teet Roosaar.
Žürii hindas kõne ülesehituse terviklikkust, argumentide ja faktide löövust, improvisatsioonivõimet, kujundite ja kehakeele kasutamist, üldsõnalisuse ja demagoogia vältimist, sõnavara jpm.
Nõrgemates kõnedes kasutati ohtralt sõna “meie”, mis on üks demagoogiavõtteid kuulajate arvamuse rääkija arvamuse poole kallutamiseks. Hea kõneleja rääkis kuulajatega ja vürtsitas juttu isiklike kogemustega.
Raadiku puhul jäid meelde omapärane ja selge hääl, teadlikult välja peetud pausid, rikkalik sõnavara, emotsioone peegeldav nägu ja kehakeel. Kuigi vahepeal ei tulnud kõik meelde, suutis kõnet peast esitav tütarlaps – paljud teised vaatasid vahepeal paberilt – olukorrast välja tulla, sest ta rääkis isiklikele kogemustele tuginevat lugu.
Žürii kaalus isegi, kas valida kuldsuuks põhikoolis õppiv Raadik või gümnaasiumiastme võitja Toodu. Määravaks said siiski Toodu esinemiskogemused.
Väikestel mutritel on oma arvamus
Nagu Raadik, rääkis Toodu peast ja jutustas kuulajatele oma loo. Tema kõned olid täis isiklikke kogemusi, arvamusi ja näiteid, eriti sümpaatselt mõjus jutt, kuidas kass ta unenäopüüdja katki tegi.
Gümnaasiumiastme teine koht kuulus Liisbet Kirsile Sütevakast, kolmas koht Isaac Rubinile Koidula gümnaasiumist. Põhikooli teine oli Laura-Retti Laos Kuninga tänava põhikoolist, kolmas Oskar Seemann Sütevakast.
Kirss rääkis, et talle meeldib elada Eestis, kuigi loosungeid “Erinevus rikastab” maalivad noorpoliitikud temasuguseid väikesteks tühisteks mutrikesteks peavad. Ta oskas hääle tugevusega varieerida, pause pidada ja palju isiklikke näiteid tuua, ent improvisatsioonivooruks sattus loosiga teema “Eesti superblondiinid”, mida on üliraske huvitavaks teha.
Ka Laos oli esimeses voorus tugevam kui teises. Hea struktuuriga kõne jutustas endast, selle kõnetempo järgis räägitava sisu. Neiul on sümpaatne eesmärk: kuigi näitlejate palgad on väikesed, tahab ta saada näitlejaks, et olla mõnele väikesele plikatirtsule eeskujuks.
Häid kõnesid saab õppida üksnes neid kuulates. Poliitikud, kes räägivad teleekraanil “Ma konsulteerin valdkonnaga” ja üritavad “meietades” oma arvamust peale suruda, ei ole heaks eeskujuks.