Mõttetalgutel otsiti uute tegude lahendusi külas ja linnas

Raeküla Vanakooli keskuses ärgitas talgulisi arvamust ütlema talgujuht Jüri Aarma. Foto: Urmas Luik

Kuigi 1. maile kavandatud üleriigilised mõttetalgud tõid kodunt välja kavandatust kümme korda vähem osalejaid, lükkasid nad liikuma tegudeni viivad loovad mõtted.

Pärnumaal võttis mõttetalgutest osa üle 700 inimese. Levinumad ühiskondlikud teemad etteantud valikust olid turvalisus ja hoolivus, ettevõtlus ja töökohad, maaelu, haridus ja elukestev õpe, loovus, avatus ja uuendusmeelsus ning kodu, pere ja järelkasv.

Üle-eestiliselt olid enim arutatud ühiskondlikud teemad ühistegevus ja koostöö (110 mõttekojas), ettevõtlus ja töökohad (76), väärtused ja kultuur (71), haridus ja elukestev õpe (57).

Kohalikud üllatused

Iga ametliku koja talguline sai endale “Teeme ära” lehe, millele oma käega kirja panna enda lubadused. Neist saab ülevaadet lugeda lähiajal “Teeme ära - minu Eesti” kodulehel www.minueesti.ee ja väärt mõtted koonduvad infopanka, et kunagi sealt võetuna ja arendatuna tegudeks saada.

Pärnjõe koolimajas oli koos mõttekoda “Teeme ära Pärnjõe moodi”, mille talgujuht oli Marju Raadik-Kantsik ning kojavanem Pärnumaa “Aasta sädeinimene 2008” ja Pärnjõe piirkonna külavanem Teemo Lääts.

Kojavanem oli üllatunud noorte arvuka osalemise üle. Nende ühine küsimus oli: kuidas saaks Pärnjõe piirkonda suvise ujumiskoha? Samal ajal oli kotta tulnud kinnistuomanik, kelle maa peal asub kunagine karjäär. Mees selgitas oma soovi kutsuda kohalikke koostööle, et karjäärist teha veeaed, ja küsis, kas keegi sooviks selle plaani teokstegemisel abiks olla. Tõusis kätemeri ja nii said kevadpühal Vändra valla väikeses Pärnjõe külas mõttetalgutel kokku just õiged inimesed, et kodukohas midagi ühiselt kõigi heaks teha.

Kilingi-Nõmme kojavanem, kohaliku päevakeskuse juhataja Heli Juhkamsoo teavitas, kuidas kohapeal arutledes selgus, et Saarde valla põllupidajad käivad oma kartuleid müümas Pärnu turul ja samal ajal sõidavad Saarde elanikud kartulit ostma Pärnusse. Probleem seisneb selles, et need kaks sihtrühma ei ole teadlikud teineteise olemasolust, miks muidu sõidetakse mitukümmend kilomeetrit linna ja tagasi. Ühed kartulit müüma, teised seda ostma.

Kojavanem andis lubaduse, et ta teeb Kilingi-Nõmme päevakeskuse kodulehel ettevõtjatele koha, kus nad saavad oma toodangu ja teenuste kohta infot anda.

Pühapäeva õhtul internetis päevakeskuse kodulehte lahti lüües võiski hea üllatusena leida, et kojavanem on oma mõttetalgutel antud lubaduse teoks teinud ja ärgitab looma kohalike ettevõtjate andmebaasi.

Lehekuu esimest päeva ajalukku jäädvustavaid talguid tagantjärele vaadates tundub, et korda läksid need mõttetalgud, millele eelnes töö kohaliku valla kodulehel, olgu näiteks Saarde, Häädemeeste, Tahkuranna, Tori ja veel mõni vald. Paljudes kohtades tehti pärast mõtlemist ühiselt heakorratalgud ja tore oli Häädemeeste juhtlause “Ilma mõtteta ei sünni tegu!”. Lähenevate valimiste eel tasuks poliitikutelgi teada, kus on rahva arvates valupunktid ja milliseid lahendusi neile pakutakse.

Mitme pea efekt

Tori rahvamajja kogunes 27 talgulist, kes teemadest olid valinud arutamiseks ettevõtluse ja töökohad, eluterve vanaduse, mobiilsuse ja transpordi. Kohalikuna tõusis töötuse ja õpilaste (suvise) töötamise teema.

Suure mõttetöö kolmanda tunni järel algas puhkepausiks kontsert, millel esinesid Tori valla noored muusikud ja lauljad.

“Avatud ruumi meetod, mida kasutasime, sobis neile talgutele, andis väga hea võimaluse keskenduda lahenduste otsimisele,” möönis Tori mõttekoja vanem Argo Juske. “Aga 1. mai ei olnud selliseks üle-eestiliseks ettevõtmiseks parim aeg, inimestel oli kolm vaba päeva jutti tulemas ja see mõjutas kindlasti osavõtjate hulka.”

Arvestades seda, et kaks pead on ikka kaks pead, võiks Juske arvates ühisarutelusid olla rohkemgi. Siis ei ole nii, et igaüks rabab enda eest, vaid ollakse rohkem valmis midagi koos ära tegema.

“Kui nüüd küsida, mida nende ideedega edasi tegema hakata, võib öelda, et peamiselt otsiti lahendusi ikkagi kohalikele küsimustele ning suures osas on need lahendatavad inimeste enda poolt. Selleks ei lähe kohe vaja suurt rahakotti, vaid pealehakkamist ja ühiselt tegutsemise rõõmu,” tegi mõttetalgute Pärnumaa koordinaator Krista Habakukk ettevõtmisest kokkuvõtte.