Poolemiljonilise arve maksmisega viivitamine paisutas võla miljonini

Väike-Aru 4 korteriühistu esimees Raivo Nestor kinnitab, et jõustunud kohtuotsus on sulaselge ülekohus ja ühistu koosolekul otsustasid elanikud kohtuteed edasi käia. Foto: Urmas Luik

Majanduse jahenemise aegu loetakse igat krooni, mistõttu üha sagedamini jõuavad avalikkuse ette vaidlused ehitusfirmade ja tellijate vahel, näiteks peab riigikohtus jõustunud otsusega üks korteriühistu ehitusfirmale tasuma ligi miljon krooni.

“Eks ehitus olegi selline valdkond, kus alati annab maksmisest keeldumiseks puudusi otsida,” lausus Pärnu ehitusfirma Jart Konsuldi juhataja Külli Lõpp-Elmeste.

Juba üle kahe aasta kerib Jart Konsuldil koostöö/vaidlus Pärnus Ülejõel viiekorruselise korterelamu Väike-Aru 4 korteriühistuga (KÜ).

KÜ tellis ehitusfirmalt 2007. aasta algul fassaadi renoveerimistöid, sõlmiti leping ja tööd algasid. KÜ võttis pangalaenu hinnapakkumises tehtud summale. Esimesed arved tasus KÜ korrektselt. Siis ilmnes, et rõdud on viletsas seisus. Nende kordategemine sai küll lepingu lisasse kirja, kuid lisas kopsaka summa.

Ehitustööde edenedes hakkas Jart Konsuldi esitatud arvete tasumine viibima ja firma keeldus lepingusse kirjutatud töid lõpetamast, kuni juba tehtud tööde eest pole raha üle kantud. KÜ hakkas aga ehitusfirma tehtud töös vigu leidma ja neid tasumisest keeldumiseks põhjenduseks tooma.

Kohus otsustas

Kuulates nüüd KÜ ja firma juhi selgitusi toimunule, jääb mulje, nagu polekski jutt sama maja renoveerimisest. Et otsustada, kummal õigus, tuleks läbi närida hulga lepinguid, nende lisasid ja seadusi. Sellega ongi hakkama saanud kolm kohtuastet, kes ühesugusele otsusele jõudnud.

Nimelt pöördus Jart Konsult mullu Pärnu maakohtu poole, et KÜ-lt töö eest raha kätte saada. Alates maakohtust ja lõpetades riigikohtuga tunnistasid õigusemõistjad nõudmise õigustatuks.

Kui KÜ protestis kohtuteed käies ehitaja nõude vastu sellega, et Jart Konsult on osa lepinguga kokku lepitud tööst tegemata jätnud, viitas Pärnu maakohus Jart Konsuldi kasuks tehtud otsuses, et tegemata tööde eest ehitaja raha ei küsigi.

KÜ heitis kohtuvaidluste käigus ehitusfirmale ette töö kvaliteeti, näiteks on trepikoja puitlaudise pindala tegelikkuses paberites kajastatavast väiksem ja maja otsaseinad vales toonis värvitud. Jart Konsult leidis omakorda, et viie kuu möödumisel tööde lepingule mittevastavusest teatamine ei ole mõistlik aeg.

Jõustunud kohtuotsuse järgi peab KÜ tasuma Jardile põhivõlana 445 939 krooni sentidega ja viiviseid 374 438 krooni, samuti jäid KÜ kanda kohtukulud. Peale nende summade tiksub viivis 668 krooni ja 91 senti päevas! Poolemiljoniline võlg on paisunud kahekordseks ja paisub edasi.

Kurioosne on, et tohutu summa tuleb välja käia, aga sisuliselt jäi maja soojustamata. KÜ soovil soojustati vaid otsaseinad ja olulist arvete kokkuhoidu see ei anna. Pooleli jäänud tööde tõttu pole kortermaja välisilme kiita.

22. aprilliks pidi raha kohtu otsusel makstud olema. 20. aprillil sai Jart Konsult KÜ juhatuselt faksiga kirja, milles lubati kohtuotsust vabatahtlikult täitma asuda.

Ometi olid täpselt päev hiljem kortermaja postkastides KÜ juhatuse nimelised kirjad, kus seisis muuhulgas: “Ühistu juhatuse seisukoht on järgmine: meie ei maksa Jart Konsultile tegemata ja tähtaega ületanud tööde eest ... Seega jätkub kohtuvaidlus ... Kui aga keegi tunneb isiklikult, et ta on Jart Konsultile nende tegemata tööde eest võlgu, siis palun korjake oma raha kokku ja viige härra S…. kätte. Tema toimetab need hea meelega Jardi kätte!”

KÜ süüdistab kohtutäiturit

Et kohtu määratud kuupäevaks KÜ võlga ei tasunud, tegeleb selle sissenõudmisega kohtutäitur, kes on ühistu arve arestinud.

KÜ on selle juhataja Raivo Nestori sõnutsi otsustanud maksmisest keelduda ja protestib kohtutäituri tegevuse vastu.

“Sõjaseisukord! Meile on tehtud rehepappi,” väitis Nestor. “Ühistu koosolekul otsustasid elanikud, et peame edasi võitlema selle eest, et ei maksaks.”

“Loomulikult on mul Väike-Aru 4 maja elanikest kahju, aga firma ei saa rahata edasi töötada,” tõdes Lõpp-Elmeste. “Mulle on majaelanikega rääkides jäänud mulje, et neile pole asjade tegelikust seisust ausalt räägitud.”

Vaidlusi veel

Korteriühistute liidu Pärnu büroo juhataja Asta Tammeti sõnutsi pole Väike-Aru KÜ sugugi ainus erinevate ehitajatega sõjajalal ühistu Pärnus.

“Usun, et lähiajal jõuab veelgi selliseid juhtumeid kohtusse,” sõnas Tammet. “Paljud ühistud on laenud võtnud ja maja korda teinud, usaldanud ehitajat, aga järjest hakkab petuskeeme välja tulema. Esimene suurem kohtusse jõudnud juhtum oli Tallinna maantee 4.”

Tammet rõhutab, et KÜ juht ei ole enamasti juristi haridusega ning ehitustööde ajal tuleb kindlasti palgata kogenud ehitusjärelevalve ja probleemide tekkides ei tule peljata tugeva advokaadi palkamisega kaasnevat kulu.

Rääkides Jart Konsuldist, siis sel firmal on veel vaidlusi Papiniidu 33 ja Kooli 5 ühistuga.

Kooli 5ga käiva vaidluse kommentaariks ütles Lõpp-Elmeste: “Ühistute tüüpiline viga on, et puuduste vastu protesti tõstmiseks määratud ajast ei peeta kinni. Nad alles otsivad puudusi, mis põhjendaks, miks neil poolteist aastat maksmata on.”

160 korteriga Papiniidu 33 korteriühistu esimees Helle Kaalep ütles, et enamik töid majas on tehtud. “Panemata on mõni aknaplekk ja viimistlusparandusi on vaja teha,” selgitas ta. “Meil oli 4,8 miljoni eest töid ja ligi 200 000 on veel jäänud maksta. Raha on olemas, saaksime kohe ära maksta, kui Jart oma tööd lõpetaks ja vead parandaks.”

Lõpp-Elmeste ütles, et selles majas on probleeme, mis pole tingitud nende tööst (valele kõrgusele paigaldatud aken, kuhu ei saa plekki panna), ja nende kõrvaldamine nõuaks lisaraha. “Tegemata tööde eest pole me raha küsinud,” rõhutas ta. “Paljud hilised pretensioonid on üldised ja ebatäpsed, mida on seetõttu raske kõrvaldada.”