Reedel heisatakse Eesti lipud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eno-Gerrit Link
Copy
Reedel, 14. juunil on Eestis lipu- ja üleriigiline leinapäev.
Reedel, 14. juunil on Eestis lipu- ja üleriigiline leinapäev. Foto: Peeter Langovits

Reedel, 14. juunil on Eestis lipu- ja üleriigiline leinapäev. Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Lipu võivad heisata kõik teisedki.

Üleriigilisel leinapäeval toimub Tallinnas mälestustseremoonia ja -jumalateenistus. Peale selle korraldavad kodanikuühendused Vabaduse väljakul küüditamislugude kogumise, kus jagatakse  ka leinapäevaks loodud sümboliga rinnamärki – mustvalget Lootuse lille. Lootuse lillega rinnamärk sümboliseerib leina ja ohvrite mälestamist ning ühtlasi lootust ja meelekindlust, et niisugused teod enam iialgi ei kordu.

Üle Eesti toimuvad küüditatute mälestamisüritused veel Pärnus, Tartus, Rakveres, Hiiumaal, Keilas, Purtse Hiiemäel, Türil, Haapsalus ja Ristil, Viljandis, Saaremaal, Valgas ja Võrus.

Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8 ja langetatakse kell 22.

Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Märksõnad

Tagasi üles