Täna õhtul lastakse Tartus Lodjakojas Emajõele esimene omataoline Eesti sisevetel seilama hakkav viikingilaev, mille esimene ülesanne on Tartus süüdatava laulupeotule kandmine mööda
ajaloolisi siseveeteid Pärnu poole.
Viikingilaev võtab Tartust kursi Pärnu poole
6. juuni 2009, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laeva vettelasmine toimub kell 18. Laevaehitajate viimaseid askeldusi saab jälgida veebilehel lodi.ee.
Täna keskpäevani oodatakse ka pakkumisi viikingilaeva nimekonkursile. Pakkumisi oodatakse aadressile laevanimi@gmail.com. Laekunud pakkumiste hulgast valivad laevaehitajad ja toetajad sobivaima nime välja vahetult enne laeva vettelaskmist. Nimeandja saab tasuks viikingilaevasõidu. Kõigi pakkumiste vahel loositakse välja lodjameeneid.
Lodjaseltsi puusepad alustasid 12,6 m pikkuse ja 3,4 m laiuse laeva ehitamist möödunud kevadel. Tammest emapuu saabus Tartusse Lääne-Virumaalt RMK Triigi metskonnast. 1000 aasta taguseid laevaehitusvõtteid käidi õppimas Soome, Taani ja Norra viikingilaevameistrite juures. Uudistati ka Salme muinaslaeva väljakaevamisi.
"Kõige keerulisem ehituse juures oli sobiliku materjali leidmine. Siin tulid meile oma varudega appi nii RMK kui mitmed käsitöölised. Kõige toredam hetk enne veeskamist on olnud, kui laevakere tõrvakihi peale sai - siis hakkas selle tegelik ilu välja paistma. Mõnus on kohe vaadata." ütleb laevaehitustöid juhtinud Priit Hinto.
Viikingite eeskujul ehitati laevale kõigepealt plangutus ning sobitati kaared hiljem tugevduseks sisse. Emapuu ja kaared tahuti tammest, plangud männist ning ümarad osad – mast, raa ja aerud valmistati kuusest. Laeva edasiviivaks jõuks on 10 sõudjat ja raapuri ning õiget kurssi hoitakse paremas pardas asuva tüüraeru abil.
Idapoolsetel kaubateedel rännanud viikingid, keda tuntakse ka variaagidena, olid Eesti aladel sagedased külalised. Nad asutasid Pihkva järve lõunakaldal paikneva Irboska aolinna ning panid aluse Peipsitaguse kuulsa kaubalinna Novgorodi õitsengule.
Suure tõenäosusega kasutasid viikingid Peipsile rändamiseks ka Pärnu-Viljandi-Tartu vahelist jõgesid ja järvi mööda kulgevat veeteed. Eesti aladel viikingite laevu seni leitud ei ole, mistõttu Lodjakojas valmiv laev on ehitatud Eestile lähima, Soome Lapuri laevaleiu järgi.