Kommentaar: Euroopa Parlament jätkab suurte muutusteta

Euroopa Liidu lipp.

Nagu enne Euroopa Parlamendi pühapäevaseid valimisi ennustati, ei muutunud jõudude vahekord üleeuroopalises esinduskogus, kuigi suured fraktsioonid pidid leppima mandaatide kaotusega.

Täkkesse läks seegi ennustus, et oodatud madal valimisaktiivsus annab mitmesugustele protesti- ja euroskeptilistele rühmitustele võimaluse saada Euroopa Parlamendis mandaat. Kuigi fraktsiooniväliste parlamendiliikmete arv kasvas seniselt 32 saadikult 90ni, jäävad nad ikkagi marginaalseteks tegelasteks.

Kõige enam saatsid europarlamenti "muid" saadikuid Ühendkuningriik - 29 (neil on 72 kohta) ja niisama palju parlamendimandaate omav Itaalia - 22.

Suurim, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide ja Euroopa demokraatide fraktsioon (EPP-ED) kogus algsetel andmetel 267 mandaati (oli 288). Kukkusid sotsid (PES), kes peavad leppima 159 kohaga (oli 215).

Paika pidas kolmaski ennustus 1979. aastast madalaima osavõtuprotsendi kohta. Kui 2004. aastal osales Euroopa Parlamendi valimistel 45,47 protsenti valijatest, siis sel pühapäeval vaid 43,55 protsenti. Eesti oma 43,2 protsendiga on igati Euroopa tasemel.

Mõne päeva jooksul selgub, kui kirevaks muutub Euroopa Parlamendi uue koosseisu liikmeskond. Briti paremäärmuslik Briti Rahvuspartei (BNP), mis on vastu sisserändajatele, sai kaks kohta, kuigi pole kunagi olnud esindatud isegi Briti parlamendis.

Slovakkias jõudis mandaadini marurahvuslik, mustlaste ja ungarlaste suhtes vaenulik SNS, mis on valitsuskoalitsioonis vasakpoolse erakonnaga Smer.

Rootsis lõi valimiskampaania ajal laineid internetipiraatlust pooldav Piraadipartei, mille saagiks jäi üks koht Brüsselis.

Soomes kogus kümme protsenti toetust rahvuslaste euroskeptiline erakond Tõelised Soomlased, mille liider Timo Soini üksi kogus 130 000 häält. Peaminister Matti Vanhanen nimetas valimiste võitjateks Tõelisi Soomlasi, tema Keskerakonnale oli see kaotus, kuigi saadi kolm mandaati.

Iiri valitsuspartei Fianna Fail jäi ilma Dublinis ühest kohast, mille nad kaotasid euroskeptikutele. See on taas süvendanud uudisteagentuuri BNS teatel kahtlusi peaminister Brian Coweni tuleviku suhtes. Ent kaalul pole ainult valitsusjuht, küsimus on samuti teises Lissaboni leppe referendumis.

Lootusrikkamalt võib tulevikku vaadata Saksa kantsler Angela Merkel, kelle kristlikud demokraadid võitsid 39,4 protsenti häältest (2004. aastal oli 44,5 protsenti). Sügisel tulevad Saksamaal üldvalimised ja Merkel taotleb teist ametiaega.

Üllatav oli valimistulemus Poolas. Kuigi osalus jäi nigelaks (24,53 protsenti), osutus suurvõitjaks valitsev liberaalne Kodanikeplatvorm, kogudes 44,39 protsendi valijate toetuse. 2004. aastal toetas Kodanikeplatvormi 24,1 protsenti valijatest. Selline edu annab tunnistust nii poolakate rahulolust liikmelisuse üle Euroopa Liidus kui toetusest valitsusele, et see on suutnud juhtida Poolat läbi kriisi suurte vapustusteta.

Briti opositsioonilised konservatiivid lõid rängalt valitsevaid leiboriste. See seab peaminister Gordon Browni tugeva surve alla ja sunnib teda võimu külge klammerduma.

Arvatavasti saab Jose Manuel Barrosost suure tõenäosusega taas Euroopa Komisjoni president, sest liikmesriikide vastuhääli pole kuulda olnud. Vastupidi, näiteks Prantsuse president Nicolas Sarkozy on juba kostnud toetussõna Barrosole. Kuna Eestis pole keegi kippunud Siim Kallase asepresidendi kohale, siis arvestades tema südamlikke suhteid Barrosoga, peaks Kallaski Euroopa Komisjoni järgmise viisaastaku kaasa tegema.