Pärnu Postimees käis uudistamas, kuidas töötab Paikre prügisorteerimisjaam ja mis juhtub pakendikonteinerisse visatud tühja jogurtitopsiga.
Sorteeritud prügi rändab jäätmejaamast taas ringlusesse
12. juuni 2009, 13:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aasta alguses jõustunud jäätmekäitlusseadus, mis kohustas kõiki elanikke ja ettevõtteid oma prügi eelsortima, tekitas omajagu protesti ja segadust. Kuhu mahutada majapidamises kastid eri sorti prügi tarvis? Mida sobib panna avalikesse pakendikonteineritesse? Miks pean mina loputama oma jogurtitopse, kui näiteks Hiina saadab loodusesse tonnide viisi mürgiseid plastitootmisjääke?
Paikre sorteerimisjaama juhataja Margus Mägi väitel on prügipaanika nüüdseks vaibunud ja süsteem päris hästi sisse töötatud, paraku kipuvad paljud algul trahvihirmus tegutsenud kodanikud jäätmete sortimisele käega lööma.
Prügi kogu Läänemaalt
Pärnus Raba tänaval 2006. aastal avatud Paikre sorteerimisjaama toovad oma eelsorditud jäätmeid nii eraisikud kui firmad, teenindatakse kogu Läänemaad, saari ja osaliselt isegi Kagu-Eestit. Jaama jõuavad kõik pakendid, vanapaber ja klaas, mis pandud Eesti pakendiringluse (EPR) või Eesti taaskasutusorganisatsiooni (ETO) avalike jäätmepunktide konteineritesse.
Paikre lepingupartner ETO organiseerib eelsorditud jäätmete veo veofirmade kaudu Paikrele, kus need veel kord sorditakse, pakitakse ja võimalusel müüakse sekundaarset toorainet vajavatesse firmadesse.
"Eelsorteeritud jäätmete äraandmine on Pärnu elanikele tasuta, puhtad ja sorteeritud pakendid saab panna jaama värava taha eraldi paigutatud kogumiskastidesse," selgitas Mägi. "Suurte koguste kohta on meil oma hinnakiri, aga siingi kehtib põhimõte, et odavam ja säästlikum on ise kodus sorteerimistöö ära teha. Näiteks mingit vana garaaži lammutades tuleb segaehitusprahist lahtisaamise eest tasuda 739 krooni tonn. Veidi vaeva nähes ja eraldades sodivirnast liigiti betooni, puidu ja plastmassi, maksab tonn vaid 163 krooni."
Plastpudelist fliisjakiks
Jaama territooriumil kõrguvad sürrealistlikult mõjuvad kokkupressitud pakendite kuubikutest tornid kõrvuti päikese käes sätendavate klaasimägede ja kilekotihangedega. Kartongi- ja segapaberikuubikud ootavad oma järge katuse all.
Sortimisliini ruumis ründab väike traktor väsimatult endast tükk maad kõrgemat paberivirna. Transportöör veab parasjagu liinile pakendikonteinerite sisu, ühed töölised nopivad kärmesti lindilt välja klaasi ja teised plastmaterjali. Kuigi tegemist peaks olema eelsorditud pakenditega, nagu kenad puhtad jogurtitopsid ja mahlapakid, kuhjub tööliste ette liinile kõikvõimalikku muudki prahti alates rinnahoidjatest kuni katkiste mänguasjade ja vanade supikulpideni.
Kui kummalisi teid pidi kulgev loogika võib ehk rinnahoidja eksikombel teatud sorti pakendiks arvata, siis hoopis hullemad on ignorandid, kes valavad vanapaberi- või pakendikonteinerisse ämbritäie tuhka või poolikud moosipurgid. Mägi avaldas nördimust, et niisugune tegevus nullib kogu konteineri sisu ja tühistab oma prügi korralikult sortinud inimeste töö.
Plastpakendid liigitatakse neljaks: PET ehk limpsi-õllepudelid, paksuseinaline plast, värviline ja läbipaistev kile. Kokkupressitud pakid rändavad Lätti, kus Jelgava lähedal paiknev ja kogu Baltikumi teenindav hiigeltehas toodab sellest plastgraanuleid, mis omakorda on tööstuskauba tooraineks alates fliiskangast ja lõpetades kilekottidega.
Miks peavad pakendid puhtad olema? Sest näiteks õlist või majoneesist tilkuvatest pudelitest tehtud pudi pesemiseks kulub kolm korda rohkem pesuainet, mis Mägi jutu järgi maksab umbes 30 000 krooni tonn. Kui lätlased leiavad pärnakate plastkuubikud liiga mustad olevat, ei võeta neid pakendeid vastu.
Tuleb välja, et plasti taaskasutamise tehnoloogia on lätlastel peen. Korralikuks tunnistatud pakendid hakitakse, pestakse ja lastakse läbi vannide, kus omakorda eraldatakse veepinnal ujuvad ja põhja settivad fraktsioonid.
Õnnetu pooltäis majoneesipudel aga leiab koos muu sodiga tee Kunda põletusahjudesse ja tema viimaseks teeneks maailmale jääb eraldada pisut soojust.
Plastpakenditest graanuleid toodab näiteks firma Recruit Sauga vallas, Dagöplast Hiiumaal aga valmistab plastpakenditest prügikotte.
Telekate eluõhtu
Sortimisjaama hoovis tundub tohutuid klaasihunnikuid vaadates, et Eesti rahva suur alkoholilembus pole niisama jutt: enamiku klaasist moodustavad veini- ja viinapudelid, sekka pisut purke. "Nõudlus on praegu olemas vaid läbipaistva klaasi järele," seletas Mägi. "Roheline ja segaklaas ootab taaskasutuseks pakkumisi. Eestis võtab klaasi vastu vaid Järvakandi klaasitehas, kuid nende kvaliteedinõuded toorme suhtes on väga kõrged: vajatakse ainult läbipaistvat klaasi ja lisandeid tohib olla vaid 0,5 protsenti. See tähendab, et isegi paar-kolm pudelikorki rikub tonni klaasi. Ja nii puhtaks me materjali sortida ei suuda."
Odava, inertse ja keskkonnale ohutu materjalina plaanib Paikre klaasimurdu kasutada prügimäele rajatavate teede aluspõhjaks, praegu oodatakse keskkonnateenistuse lube.
Paremate päevade ootuses seisab ladudes vanapabergi. Varem viidi seda Leetu, kuid majanduskriisi oludes ei tasu see end suurte transpordikulude tõttu enam ära. Eestis kasutab väikeses koguses vanapaberit toorainena üksnes Räpina paberivabrik.
Ühes katusealuses ootavad oma elu viimast reisi Leedu tehastesse vanad külmikud, telerid ja muud elektroonikaseadmed. Seal tõmmatakse külmikud tühjaks ohtlikust freoonist, eraldatakse seadmed plastiks, metalliks ja väärismetalliks.
Paikre seinal rippuvalt prügilakaardilt paistavad hirmuäratavalt suured rehvide virnad. Eestis puudub praegu koht ja võimalus kummi taaskasutada.
Paikresse laekunud ohtlikud jäätmed müüakse vastavat käitlusluba omavatele ettevõtetele, mis saadavad jäägid põletusahju.
Inimesed, sortige!
"Kõige rohkem teeks mulle rõõmu, kui inimesed vaevuksid oma prügi eelsortima. Seda mitte kampaaniate korras või trahvide hirmus, vaid keskkonnale mõeldes," nendib Paikre juhataja. "Praegu näeb Põlendmaa prügimäel väga palju pakendeid ja kõike muud, mis seal ei peaks olema. Inimesed on mugavad! Ometi ei saa ju prügilaid lõpmatuseni laiendada ega ressursse raisata. Mõttekas on naftamaardlate otsimise asemel võimalikult suur osa prügist taaskasutusse suunata."
Samuti teab igaüks, kes vähegi oma majapidamises tekkivaid jäätmeid liigitab, et plastpakendid moodustavad olmeprügist väga suure osa. Pakendeid, klaasi ja paberit eraldi kogudes vähenevad prügikogused ja -arved tuntavalt.