Pärnu linnapea ja volikogu esimees tülitsevad taas

Pärnu linnavolikogu esimees Ahti Kõo ning linnapea Mart Viisitamm seisavad taas teineteise vastas võitlusringis. Sedakorda peitub tüli põhjus Keskerakonna Pärnu piirkonna üllitatud pressiteates, mille järgi Kõo soovib vähendada linnavolinike arvu.

Möödunud neljapäeval väljastatud pressiteate kohaselt esitas reformierakondlasest linnavolikogu esimees Kõo 3. juunil koalitsiooninõukogule arutada eelnõu, milles nähti ette volikogu liikmete arvu kahandamist 33-lt 21ni. "Kõo põhjendas volikogu liikmete arvu vähendamist 12 võrra sooviga hoida kokku volikogu ülalpidamiskulusid ja tõsta otsustamisprotsessi kvaliteeti," seisab pressiteates.

Keskerakonna Pärnu piirkonna esimehe Viisitamme hinnangul olid Kõo argumendid asjalikud ja panid keskfraktsioonigi hoogsalt kaasa mõtlema.

Seadus on selline

Vaevalt jõudsid aga keskerakondlaste mõtted hoogu koguda, kui nördinud Kõo läkitas avalikkusele oma teadaande, väites, et tema ei ole niisugust ettepanekut esitanud. "Kohe kindlasti ei kavatse ma käsitletavas küsimuses vastanduda oma erakonnakaaslastele ega koostööpartneritele volikogus, kellest enamik pooldab 33- liikmelise volikogu valimist," lükkas Kõo Keskerakonna kirjutatu ümber. Vastupidi: tema eelistavat praegusest arvukamat volikogu.

Kuidas sel juhul tõlgendada koalitsiooninõukogule esitatud eelnõu, kus must valgel kirjas lause "määrata Pärnu linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvuks 21"?

Kõo selgitusel lähtus ta seadusest, mille kohaselt üle 10 000 elanikuga linna volikogus peab olema vähemalt 21 liiget. Miinimumarvu pannud ta eelnõusse kirja arvestusega, et nagunii tekib arutelu ja tuleb teistsuguseid ettepanekuid.

Koalitsiooninõukogus leitigi Kõo mäletamist mööda pärast põgusat keskustelu üksmeelselt, et targem oleks volinike arv eelnõus nimetamata jätta. Nii saadeti volinikele laiali eelnõu, kus eeltsiteeritud punktis on 21 asendatud punktiiriga.

Mingit oma seisukohtade esitamist või kaitsmist Kõo väitel ei toimunud. "Kes nüüd mida ütles, me ei protokollinud, seal võis kuigivõrd olla arutelu selle üle, milline on kallim ja milline odavam volikogu," möönis ta.

Viisitamme sõnutsi sai keskfraktsioon üheselt aru, et Kõo ettepanek oli volikogu liikmete arvu vähendada. "Vastasel juhul poleks sellise arutelu tõstatamisel ju mingit mõtet," avaldas Viisitamm hämmeldust. Liiati kutsunud Kõo kohalviibijaid üles kõnealust eelnõu toetama.

Kõost tehti tankist

Ent Kõo ei suuda uskuda, et keskerakondlased temast valesti aru said. Ta kahtlustab, et kära tekitamine oli poliitiline kombinatsioon ja tegelikult soovib hoopis Keskerakond viia volinike arvu miinimumini, et volikogu oma käpa alla saada. Teda aga kasutati tankistina, kelle peale näpuga näidata: näete, isegi Kõo tahtis niimoodi.

"Viisitammel on ju see komme korraldada ohtlike asjade puhul niimoodi, et asja saab kellegi teise kaela ajada," ütles Kõo.

Kõo umbusku süvendab asjaolu, et Keskerakond temaga enne pressiteate väljastamist ei konsulteeritud. "Hakata seda niimoodi kuulutama ja kommenteerima, ilma et keegi oleks minu käest midagi küsinud - see oli mulle häiriv," tunnistas ta.

Viisitamme selgitusel ei osanud ta aimatagi, et Kõo esitatud ettepaneku puhul oli tegu salajase infoga. Küll on talle kummastav, et Kõo üritab enda öeldust distantseeruda. "Tundub, et selliste jänesehaakide taga võib olla nendele mõtetele varasem kooskõlastuse mittesaamine Reformierakonnas," analüüsis Viisitamm volikogu esimehe sõnavõtte.

Vandenõuteooria lükkab Viisitamm ümber. Keskerakonnale sobivat tema väitel igasugune koosseis. "Samal ajal tunneme Kõo ettepanekule mõeldes muret osalusdemokraatia pärast, kuna väiksem arv tähendab vähem reaalseid inimesi ja seega lõppkokkuvõttes vähem mõtteid komisjonides ning volikogu saalis," mõtiskles Viisitamm.

Mööndes, et muudatused on teretulnud, kuid rahuliku vaagimiseta pole mõtet uisapäisa uutma tormata. "Seda enam, et koalitsioonipartner Reformierakond ei paista tahtvat ühe oma eeskõneleja ideede eest vastutada," märkis linnapea.

Kui palju volinikke pärast sügisesi valimisi volikogu saalis töötab, selgub homsel volikogu istungil. "Selle eelnõu puhul peaksime võtma ikkagi niimoodi, et me ei tea, kes me võimul oleme, ja olulised on ikkagi linna probleemid, mitte see, kuidas kergem valitseda oleks," pani Kõo rahvasaadikutele südamele.