Ada Kraak: Pärnu paistab Euroopas heas kirjas olevat

Ada Kraak. Foto: Ants Liigus

Portugalis Viana do Castelo linnas toimus juunikuus maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Euroopa tervislike linnade töökonverents, millest teiste seas võtsid osa Pärnu linnaarst Ada Kraak ja Pärnu linnavalitsuse arenguosakonna juhataja Piret Sai.

Praegu on Pärnu Eestist ainus linn Euroopa tervislike linnade võrgustikus.

Ada Kraak, kas te seletaksite lahti mõiste "Euroopa tervislike linnade võrgustik"?

Tervislike linnade võrgustik Euroopas tekkis vajadusest, et linnainimeste tervis oli halvenenud ja seda põhjusel, et linnakeskkond oli enam saastatud. Maailma tervishoiuorganisatsiooni ettepanekul loodi linnade olukorra parendamiseks spetsiaalne võrgustik, kuhu kuuluvate linnade tegevust tervise parandamisel hakati hindama faaside kaupa, faas kestab viis aastat. Pärnu liitus kolmanda faasi lõpus, 2002. aastal. Avalduses nõuti Pärnu hetkeolukorra kirjeldust, mis mõjutab inimese tervist. Avaldus, muide, on paks nagu raamat ja seda hindavad WHO eksperdid. Nõusoleku osalemiseks peab andma kohalik volikogugi.

Neljanda faasi teemad olid tervisliku linna planeerimine, tervislik vananemine, tervise mõjurite hindamine. Viana do Castelo töökonverentsil lepiti kokku viienda faasi tegevuse põhisuundades, hindamise näitajate ja järgnevate töökoosolekute põhimõtetes. Linnaarstina näen Pärnu vajadust jätkata ka viiendas faasis.

Miks?

Kõigepealt on üsna oluline olla väikse riigi esindajana Euroopa kaardil, sest meie linna tegemisi teadvustatakse. Me avalikustame linna terviseplaani: linna ja muude valdkondade arengukavast tulenevaid ettevõtmisi tervise edendamiseks. Mis on tervise edendus? Inimese tervist väärtustava käitumise ja eluviisi kujundamine, tervist toetava linnakeskkonna sihipärane arendamine. Vastu saame häid mõtteid, mida teistel pakkuda. Kas või üks näide: Viana do Castelos sõitis kesklinnas elektrimootoriga rong, mis saastab vähem õhku. Pärnus võiks tulevikus inimesi tööle ja töölt koju viia samasugune transpordivahend.

Kus asub Pärnu Euroopa kontekstis?

Võrdses rivis teiste linnadega, nagu Helsingborg, Turu, Belfast, Liverpool, Dresden ... Linnu oli esindatud 114 ja kõik muretsesid oma elanike tervise eest, teades, et tervise eest tuleb maksta, see ei too aga kunagi ärilises mõttes kasumit. Pärnu paistab Euroopa mõistes heas kirjas: ei pea võitlema migratsiooni ega õhusaastega, on terviserajad, korraldatakse tervisepäevi. Näiteks eelmise aasta terviseprojekti käigus rajati meil Rannapargi ja keskranna piirkonda terviserada, toimus kepikõnnikoolitus 50 inimesele, aeroobika näitlik treening, jalgrattasõidu võistlus lastele ja muud.

Meil on seitse tervislike põhimõtetega, tervist edendavat lasteaeda, tervislike haiglate võrgustikku kuulub Pärnu haigla, koolidest seni veel üks, aga mõtteviisi kujundamine võtab aega, vajab mõistvaid partnereid igalt elualalt. Koolitoit on tervislik, enamasti on koolidel oma köögid, lapsed saavad sooja lõunat.

Õnneks pole Pärnus McDonald'seid ja on vaid üks väike Hesburger, seega pole vaja võidelda kiirtoidutarbimisega liialdamisega. Mis väga rõõmustav: kinnitati Pärnu transpordi arengukava, kus sees kergliikluse arendamine.

Pärnu linna elanike kõige sagedasemad haigused on vereringeelundite ja südame-veresoonkonna haigused, moodustades 17,7 protsenti kõikidest haigestumistest. Surmapõhjustest moodustavad vereringe- ja südame-veresoonkonna haigused 54,8 protsenti, neist üle poole - 57 protsenti - moodustab suremus südame isheemiatõppe.

Seega, oluline tegevusvaldkond on meil kehalise aktiivsuse, liikumise ja tervisliku toitumise propageerimine.