Wöhrmann tervitab kooliperet

Sindi gümnaasiumi fuajees eemaldasid vabriku ja kooli asutaja Wöhrmanni büstilt katte Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja koolidirektor Ain Keerup. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

“Palju õnne, Johann Christoph Wöhrmann, ja tere tulemast Sindi gümnaasiumi!” ütles koolidirektor Ain Keerup eile, kui oli muuseumijuhataja Heidi Vellendiga eemaldanud mererohelise katte päevakangelase büstilt.

Tähtsündmust tunnistas Sindi gümnaasiumi fuajees paarkümmend silmapaari. Pealtvaatajate hulgas olid eile 225 aastat tagasi Riias sündinud Wöhrmanni suguvõsa esindajad, kes koolimajja jõudmise eel tutvusid Wöhrmanni alleel asuvas muuseumis vabrikust lahutamatu linna kujunemisele pühendatud väljapanekuga.

“Johann Christoph Wöhrmann oli vaieldamatult oma aja silmapaistvamaid ärimehi, osav diplomaat, temas oli julgust ja pealehakkamist rajada vabrik, pargid ja kool,” rääkisid gümnaasiumi õpilasesinduse liikmed Valeria Januškevitš ja Andres Vaet.

“Majandus on lülitatud kooli õppeprogrammi, kaubandus on valikaine ja meie moto kõlab: “Oskused ja teadmised annavad vabaduse”, möönsid noored ja kinnitasid, et õpilasesindus toetab kooli nimevahetust. See tähendab, et edasi tuksub soov nimetada Sindi gümnaasium kohaliku koolihariduse alusepanija Wöhrmanni nimeliseks.

Sindi muuseumi varamust koolile antud ja punasest graniidist sambale paigutatud auvalvatud büsti ette asetasid lilled seltsimaja juhataja Priit Kask ja lasteaia juhataja Viivi Palmissaar.

“Ajalugu on tarvis meeles pidada, selle büsti jõudmine siia on kooli ja muuseumi ühisprojekt, et papa Wöhrmann seisaks fuajees ja tervitaks õpilasi”, rääkis gümnaasiumi direktor, lisades, et kuju korrastas ja aluse kujundas kiviraidur Ülo Kirt.

Järgnenud konverentsil kõneles kunstiajaloolane Mart Siilivask vabrikuga kujunenud Sindi linna arhitektuurist, ajaloohuviline Rein Tomson meenutas tööaastaid suurettevõttes ja ajalooprofessor Aadu Must käsitles Wöhrmanni (1784-1843) osa Eesti majanduse, olme ning mõttelaadi ümberkujundamisel.

“Wöhrmann julges otsida uusi teid, ei kartnud konflikte, vahel mängis lubatu ja lubamatu piirimail, kuid säilitas alati oma südametunnistuse ja oli ise sügavalt veendunud, et tema teeb õiget ja head asja”, rääkis Aadu Must mehest, kes omal ajal oli Liivimaa kubermangus üks rikkamaid, rajas Riias saeveski, malmivalu- ja mehaanikatöökoja ning 1832. aastal Sinti tekstiilivabriku.

“Jah, ta äri ajas edukalt, kavalalt, kuid ta suutis selle kõrval olla metseen”, kinnitas Must, lisades näite, kuidas tollal oldi harjunud, et laevad sõidavad Euroopast tagasi kerges või isegi vesilastis. Aga särava mõtlemisega Wöhrmann leidis, et vesilasti asemel võib Hollandist peale panna pärnaistikud ja kujundada neist Riiga, Pärnusse ja Sinti kenad pärnaalleed.

“Kui Sindi gümnaasiumi õpilased hakkavad mõtlema Sindi sisulise rajaja peale ja püüavad mõista tema mõtlemist, võib Eesti saada juurde palju majanduslikku tarkust”, kostis ajalooprofessor Must.