Monika Tõniste: Uue ATSi jõustumist tuleb veel tublisti oodata

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tõniste. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Viimaste nädalate jooksul on avalikkuses sagedasti kõneldud avaliku teenistuse seaduse muutmisest. Peamiselt sellest, mis puudutab seaduse 74. paragrahvi sätet “Ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja teenistusse või tulundusühendusse, mille üle ta viimase kolme aasta jooksul süstemaatiliselt teostas järelevalvet”. Näiteks ei saa Pärnu maavanem praegu kehtiva seaduse järgi asuda pärast sügisesi valimisi kolme aasta jooksul Pärnu linnapea ametikohale.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tõniste, mis selle piirangu kaotaks?

Avaliku teenistuse seaduse eelnõu 59. paragrahv näeb ette, et teenistusest vabastatud ametnik ei või ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates olla seotud korruptsioonivastase seaduse tähenduses sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, mille üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult ja alaliselt järelevalvet.

Näiteks välistab see olukorra, kus ametnik, kes on teostanud kontrolli mõne eraettevõtte üle, asub pärast avalikust sektorist lahkumist sinna tööle, kuna sai eraettevõttele ettekirjutuse tegemata jätmise eest vastutasuks töökoha.

Kui kaugele on uue avaliku teenistuse seaduse menetlusega jõutud? Millised on järgnevad toimingud ja millal need teostatakse?

Eelnõu esimene lugemine riigikogus on plaanitud 16. septembriks. Edasine sõltub riigikogu menetlusest. Avaliku teenistuse seaduse rakendamise seadus on läbinud kooskõlastusringi ja saadetakse lähiajal valitsuse istungile arutamiseks.

Riigikogu menetluses on eelnõu, mis kaotab ainult ülalmainitud piirangu. Kas avaliku teenistuse seaduse uut tervikteksti arvestades pole tegu lahtisest uksest sisse murdmisega?

Valitsus ei toetanud viidatud eelnõu, tulenevalt sellest, et avaliku teenistuse regulatsiooni on vaja muuta tervikuna ning uus avaliku teenistuse seadus lahendab selle piiranguga seonduvagi.

Kui avaliku teenistuse seadus riigikogus vastu võetakse, siis millal see jõustub?

Avaliku teenistuse seaduse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2011.

Küsin konkreetsemalt. Kas on reaalne, et asi saab klaariks tänavu varasügisel ja pärast valimisi 18. oktoobril võivad praegused (või kunagised) maavanemad piiranguteta linnapea kohale asuda?

Avaliku teenistuse seaduse eelnõu esimene lugemine on riigikogus 16. septembril. Kuna avaliku teenistuse seaduse eelnõu näol on tegemist ulatusliku muudatusega õiguskorras, mis muudab avaliku teenistuse senisest nüüdisaegsemaks, tekitab see kindlasti palju debatte ning arutelusid riigikogus, siis arvatavasti ei jõua seadus selleks ajaks jõustuda.

Pärnu linnapea Mart Viisitamm ütles ajalehele Pärnu Postimees, et pärast maavanem Toomas Kivimägi (PP 12. augustil) otsust Reformierakonna asemel valimisliiduga välja tulla avaliku teenistuse seadust ei muudeta, pealegi oleks õiguskorrale ohtlik paari inimese pärast seadust muuta. Kuidas kommenteerite?

Avaliku teenistuse seaduse muutmist on kavandatud pikka aega ning uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu väljatöötamise eesmärk on eelkõige nüüdisajastada avaliku teenistuse õiguslik regulatsioon. Justiitsministeerium ei ole lähtunud regulatsiooni väljatöötamisel üksikinimestest, vaid vaadanud asja tervikuna.

Millised on ülejäänud olulised, kuigi vähem kõneainet tekitanud muudatused, mida avaliku teenistuse seadus endaga kaasa toob?

Seaduse eesmärk on määratleda ametnikuna ainult need isikud, kes teostavad avalikku võimu, näiteks juhivad ametiasutust, rakendavad sunnivahendit, teostavad järelevalvet. Ametiasutuses töötavad inimesed jagunevad seega ametnikeks ja töötajateks. Muudatuse tulemusel kitseneb ametnike ring.

Eelnõuga soovitakse ühtlasi luua avalikus teenistuses arusaadav ja õiglane palgakorraldus, mis võtab arvesse tööturgu, isiklikku vastutust ja konkurentsivõimet. Ametipalk koosneb edaspidi kahest komponendist: põhipalgast (vähemalt 70 protsenti palgast) ja individuaalsest lisatasust (kuni 30 protsenti). Kaotatakse senised automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi, võõrkeelteoskuse ja staaži eest, samuti ei maksta edaspidi puhkusetoetust.

Oluline on tagada kõigile võrdne ligipääs avaliku sektori ametikohtadele. Eelnõu järgi täidetakse kõik ametikohad edaspidi konkursi teel, loobutud on konkursita edutamisest asutuse sees. Ühtlasi kaovad karjäärisüsteemi iseloomustavad soodustused: staažist tulenevad lisapuhkusepäevad ja pensionilisa ning õppelaenu kustutamine.

Eelnõuga määratakse üks avaliku teenistuse eest vastutav minister – rahandusminister. Teenistuse eriliikide regulatsiooni käesoleva seadusega ei muudeta.

Pärast avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmist on asutustel vastavate muudatuste tegemiseks üleminekuaega aasta. Kuigi osa praegusi ametnikke vormistatakse tööle töölepingu alusel, hakkavad soodustusi puudutavad muudatused täies mahus kohalduma vaid neile ametnikele ja töötajatele, kes asuvad teenistusse või tööle pärast seaduse jõustumist.

Uue seadusega nüüdisajastatakse avaliku teenistuse õiguslikku regulatsioon ja viiakse see kooskõlla rahvusvaheliselt tunnustatud üldpõhimõtete ning töölepingu seadusega. Kehtiv avaliku teenistuse seadus ei vasta tänapäeva vajadusele ega toeta avaliku teenistuse arengut, kuna on liiga jäik ja kohati ülereguleeriv.