Tudengite ja kutseõppurite vastuvõtt jõudis lõpule

Mullu gümnaasiumi lõpetanud Eleri Mäelt tahab täide viia oma ammuse unistuse õppida juuksuriks, vastuvõtulauas tegelevad temaga Birgit Tamm (vasakul) ja Kaja Kibur. Foto: Urmas Luik

Pärnus kõrgharidust või kutseõpet pakkuvad koolid on üles riputanud või riputamas vastsete õppurite nimekirju.

Tartu ülikooli ja Mainori kõrgkooli kohalikud filiaalid täituvad tudengitega senisest arvukamalt, Pärnumaa kutsehariduskeskuse ja Saksa tehnoloogiakooli populaarsemad erialad on kuhjaga täis.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) teabetalituse juhataja Anneli Puudersell tõdes, et kõik kooli õppekohad on täidetud. Põhihariduse baasil laekus 487 avaldust 333 õppekohale. Keskhariduse alusel õpetatavatele erialadele saab tuua dokumente veel tänaseni. Puuderselli sõnade kohaselt tänavu kutsehariduskeskuses järelkonkurssi välja ei kuulutata, sest selle järele puudub vajadus.

Võidutseb iluteenindus

Pärnu maakonna suurimas kutseõppeasutuses on põhihariduse järel populaarsed majutusteenindaja, koka, autotehniku, pagari-kondiitri ning arvutite ja arvutivõrkude hooldaja eriala. Keskhariduse baasil juhib pingerida juuksuritöö (neli avaldust kohale), järgnevad ärikorraldus (kolm avaldust kohale), arvutid ja arvutivõrgud, müügikorraldus ja majandusarvestus (kaks avaldust kohale).

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on kogu Eestis menukaim juuksuri elukutse: 90 kohale on 492 avaldust, järgnevad majandusarvestus ja sekretäritöö.

Kõige rohkem avaldusi on PKHKsse esitatud Pärnumaalt, järgnevad Rapla-, Viljandi-, Harju- ja Läänemaa. Õpilaskandidaatidega on esindatud kõik maakonnad.

Puudersell märkis, et kool võtab õpilasi vastu aasta ringi. “Tasub olla tähelepanelik, sest kui kohti vabaneb, võetakse õpilasi juurde.” Võimaluse piires on lootust eriala vahetada, vabu kohti võib tekkida õpilaste väljalangemisel.

Puuderselli sõnutsi on koolist väljalangemine küll vähenenud. “Ameti või oskuse omandamine on aja märk. Sel aastal tahavad kõik midagi õppida,” lisas ta.

Uuendused Saksa tehnoloogiakoolis

Pärnu Saksa tehnoloogiakoolis on kõige populaarsemad elektriku ja tarkvara arendaja eriala. Direktor Indrek Alekõrre teatel on elektriku õppekava kuhjaga täis - nii tasuta kui tasulised kohad. Vastuvõtt kestab augusti lõpuni. “Kuna meie ei arvesta riigieksamite tulemusi, saavad tulla paljud varem lõpetanudki,” märkis direktor.

Majandusarvestuse õppureid ootab euroopalik praktikakogemus raamatupidamise harjutusfirmas.

“Selle toome Eestisse sisse Austria ja Saksamaa eeskujul. Meie uuendussiirde projekt “Eesti raamatupidamise harjutusfirma” sai Euroopa Liidu toetuse - 1,8 miljonit krooni. Kuna tegemist on simulatsioonifirmade võrgustikuga European, ei ole meie majandusarvestuse eriala õppuritel enam praktikaprobleemi: täiuslik süsteem võimaldab pärast lõpetamist kohe vajalike praktiliste oskustega tööle asuda,” kirjeldas Alekõrs.

Tööandja ei pea tööd alustavale inimesele enam hakkama raamatupidamise praktilist poolt õpetama, sest harjutusfirmas omandatakse perfektsel tasemel nii professionaalsed kui meeskonnatöö oskused.

Suvel aga allkirjastas Alekõrs Mainori kõrgkooli rektori Mati Lukasega koostöölepingu, mille kohaselt kõik personalitöö lõpetanud saavad soovi ja huvi korral jätkata õpinguid ärijuhtimise õppekava personalijuhtimise kõrvalala teisel kursusel. “

See tähendab, et suur osa koolis õpitud aineid kantakse kõrgkooli üle. "Veel olulisem on see, et meil õpitud kahe aasta jooksul saab selgeks, kas on huvi, aega ja tahtmist jätkata. Hinded on ülekantavad kuue aasta jooksul pärast lõpetamist,” selgitas Saksa tehnoloogiakooli direktor.

Hea näide on seegi, et kümme elektrikuks õppivat noormeest naasis tänavu heade kogemustega Berliinist kuuenädalaselt praktikalt. “Sügisel hakkame ette valmistama järgmist praktikagruppi,” lõpetas Alekõrs jutu.

Tasuta kohad on ületäidetud

Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppeosakonna juhatajal Rita Viigil oli hea meel tõdeda, et masule vaatamata soovivad inimesed õppida ja kõrgharidust omandada.

“Päevase vastuvõtu üle võib rõõmustada. Riigieelarvelised kohad on kõigil erialadel ületäidetud ja tudengeid jätkub riigieelarvevälistele kohtadelegi,” ütles Viik.

Võrreldes eelmise aastaga, on vastuvõtt kolledžisse natuke laienenud. Päevasesse õppesse võetakse sel aastal vastu 166 üliõpilast, kellest turismi- ja hotelliettevõtlust asub õppima 73, sotsiaaltöö korraldust 42, ettevõtlust ja projektijuhtimist 41.

Uudsena avatakse ingliskeelne magistriõppekava “Heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine”, kuhu tuleb magistrikraadi omandama kümme tudengit. Geograafilises mõttes tullakse Pärnu kolledžisse õppima eelkõige Pärnu-, Harju- ja Tartumaalt.

 “Keerulises majandusolukorras on otstarbekas õppida kodule lähedal, sest jäävad ära nii sõidu- kui majutuskulud. Samal ajal on Pärnu kolledžis tagatud Tartu ülikooli õppekvaliteet,” rääkis Viik.

Tänaseni toimub vastuvõtt kolledži avatud ülikooli ehk teisisõnu kaugõppesse. Avatud ülikooli astumiseks ei nõuta riigieksamite sooritamist. Piisab gümnaasiumi (keskkooli) lõputunnistusest.

Kohalike naiste ülekaal

Mainori kõrgkooli Pärnu õppekonsultant Thea Tammeleht nentis, et sisseastumise avaldusi on laekunud mullusest rohkem. Populaarsemad erialad on sellel aastal ärijuhtimine ja infotehnoloogia. “Riigieelarvelisi kohti on 45 ning kooli enda välja antud tasuta kohti 11 – need jagunevad kogu Mainori kõrgkooli peale,” selgitas õppekonsultant.

Sellel aastal valitseb sisseastumisel naiste ülekaal, kandidaadid on enamasti Pärnu maakonna elanikud.

Mainori kõrgkool ja Tallinna pedagoogiline seminar allkirjastasid tänavu 5. juunil koostöölepingu koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppegruppide avamiseks Mainori Jõhvi ja Pärnu õppekeskuses. Kaks õppegruppi üle 60 õppuriga on juba komplekteeritud.