Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2009/05/22/182712t1h5698.jpg)
Vähem kui kahe kuu pärast, 18. oktoobril kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal plaanib viis omavalitsust rahvaküsitlust. Need on Pärnumaalt Kaisma, Tootsi ja Vändra vald, Vändra alev ja Raplamaalt Järvakandi vald, kus elanike vastust ootab ühinemise küsimus.
Nimetatud kahel omavalitsusel on maa ja loodusressursid, kolmel aga inimesed ja töökohad. Vändra alevi, Tootsi ja Järvakandi valla elanike arv moodustab 62 protsenti viie omavalitsuse kogurahvastikust, nende maa-ala aga vaid poolteist protsenti viie omavalitsuse pindalast.
Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Andres Metsoja, liitumismõtteid on heietatud pikalt, ikka poolt- ja vastuargumente kaaludes, kuid mis tõukas nüüd otsuseni korraldada rahvaküsitlus?
Vallavolikogu ja -valitsust valitakse selleks, et nad looksid piirkonna rahvale paremaid elutingimusi. Aasta tagasi tegi Järvakandi vald ettepaneku alustada liitumisläbirääkimistega. Seejärel koostas OÜ ERKAS Finants ühinemise teostatavustasuvuse analüüsi, kinnitades, et mõte on igati põhjendatud.
Vahepeal leidis Kaisma vallavolikogu, et eraldiseisvana ei suudeta kujunevas olukorras tagada paikkonna arengut. Rahaga toimetulekuks tuli hakata kaaluma kas kooli sulgemist või vallavalitsuse kaotamist. Kuid külaelu on võimalik arendada, kui on vähemalt lasteaed-algkool, valitseda aga siis, kui piisab elanikke ning töökohti. Nii otsustaski Kaisma vald liituda Vändra vallaga, alustada läbirääkimisi.
Need on kaks tänavu liituvat omavalitsust kogu riigis. Edasised plaanid on veel suuremad, viiekesi kokku?
Tegelikult neljakesi, sest valimistega moodustub Kaisma ja Vändra vallast Vändra vald. Vändra alevi ja valla, Tootsi ja Järvakandi valla ühinemine on kavandatud 2011. aastaks. Arvamuse teadasaamine on oluline valitavatele vallavolikogudele, et kujundada tegevussuundi.
Järvakandi vallavolikogu järgmisel istungil on päevakorras halduskorralduse muutmise otsuse eelnõu, millega neljale Pärnumaa omavalitsusele tehakse ettepanek muuta haldusterritoriaalset korraldust ühinemismenetlusega.
Maakonnapiirid liitumissoovi ei takista ja sellekohaseid näiteid on tuua eelmiste valimiste eelsest ajast, aga siin jääb ju vahele Rapla maakonna Kehtna vald, mida sellega teete?
Siin on kaks võimalust. Esiteks, Kehtna vald annab üle osa territooriumist, räägitakse kuni kolmest külast, Järvakandi vallale, nii et Järvakandil tekib ühine piir Kaismaga.
Teine variant on selline, et Kehtna vald oma territooriumist ei loobu. Seadus iseenesest ei välista, et omavalitsusel on piirkond, kõnealusel juhul Järvakandi, millel pole vahetut piiri ülejäänud vallaga. Iseküsimus, mida arvab sellest Eesti Vabariigi valitsus.
Mida saavutate? Tugevuse, tegevuse selguse, elanike hea- ja rahulolu?
Omavalitsus saab olla tugev üksnes siis, kui seal piisab ettevõtteid, mis loovad eelduse töökohtade tekkeks. Ilmselgelt ei ole jätkusuutlikud need omavalitsused, kus suurim maksumaksja ongi omavalitsus ise.
Usun, et ettevõtluskolmnurk, olenemata asjaolust, kui tugev iga tipp – Järvakandi, Tootsi, Vändra – eraldi on, esitab väljakutse, et kujundada omavalitsusest tugev partner viie omavalitsuse territooriumil tegutsevatele ettevõtetele.
Palju on kõneldud omavalitsuste koostööst, sellest kui ühinemise asendajast.
Paraku peame tõdema, et koostöö taim on mulda istutatud juba aastad tagasi, aga vilja kandma ei ole veel hakanud. Seoses majanduslangusega on jäänud kõlama mõte, et koostööd teeme siis, kui kodus on kõik enam-vähem korras. Aga ükskord tuleb endal otsustada.
