Toris avati Vabadussõja ausammas taas 30. septembril 1989, see oli teine sangarite auks püstitatud mälestusmärk, mis Pärnumaal 20 aastat tagasi kunagisele asukohale püstitati.
Toris taastati Vabadussõja ausammas 20 aastat tagasi
1. oktoober 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne Torit oli Vabadussõja ausammas kohalike algatusel avatud 1988. aasta 26. juunil Mihklis, kus see oli maapõue peidetuna oodanud oma aega üle 40 aasta.
Tori kalmistule kerkinud Vabadussõja mälestussamba taastamisele eelnes Tori kihelkonna muinsuskaitseseltsi loomine, selle esimeheks valiti Suigu kolhoosi ehitustööde juhataja Jüri Kask. Rahvas annetas 4000 rubla, töö kogumaksumus kujunes viis korda suuremaks.
Augustis 1945 õhitud, skulptor Anton Starkopfi kujundatud mälestusmärgi asemele oli kuhjatud prügimägi, samba tükke oli kasutatud Tori silla ehitusel betoonitäiteks. Pronksist bareljeef oli aga säilinud Pärnus vanavarakoguja Nikolai Kõlvarti juures, kes selle pudeli viina eest oli ostnud.
“Tegime kõigepealt talgud, et praht ära vedada, suureks toeks olid Eduard Rajari, Üllar Kallau, Rein Reidak, Harri Soosalu, Ülo Nuut, Urmas Esna,” loetleb Jüri Kask toonaseid mõttekaaslasi.
Samba aluse valasid Suigu kolhoosi ja Vändra katsesovhoosi töölised ning muinsuskaitseseltsi Selja maleva liikmed. Sambale sobilik kivi leiti Läänemaalt Riguldist, sammas kujundati ARS Monumentaalis. Tori koduloouurija Mihkel Tilk oli sambale kantud nimekirja täiendanud, nüüd on seal 73 langenu nimi kivisse raiutud.
Vabadussõja samba taasavamisele Tori kalmistule kogunes paar tuhat inimest.
Esimest korda avati pruunist graniidist, kolmeastmelise alusega ausammas kirjaga “1918.-1920. aastal Vabadussõjas langenuile tänulik Tori kihelkond” Tori kalmistul 24. juunil 1923, katte eemaldas kindralmajor Aleksander Tõnisson.
Nelja ja poole meetri kõrguse samba kivi oli leitud Palamuselt, tööde kogumaksumus oli 250 000 Eesti marka. Rahva austust väljendas sammas 22 aastat, siis õhkisid selle punavõimu esindajad.
Tavakohaselt toimub riigile olulistel päevadel Eesti sõjameeste mälestuskirikus peetud teenistuse järel mälestushetk taastatud samba juures.