/nginx/o/2009/10/17/251928t1h2489.jpg)
Viimastel aastatel valjuhäälselt traditsioonilise hülgejahi taastamist nõudnud kihnlaste ponnistusi on saatmas lõpuks edu, sest loomauurijad on sellele mõttele omalt poolt põhimõtteliselt rohelise tule andnud, kirjutab
.
Kihnlased võivad saada hülgejahiõiguse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnlased ihkavad, et neil oleks lubatud oma kogukonna ja hülgeliha söömisega seotud sajanditepikkuste traditsioonide elus hoidmise tarbeks lasta aastas Liivi lahes kuni kolmkümmend hüljest.
Keskkonnaministeerium (KKM) küsis hülgejahi taastamise võimalikkuse kohta arvamust meie loomauurijaid ühendavalt Eesti terioloogide seltsilt. Suvel ministeeriumisse potsatanud ametlikus arvamuses pidasid eksperdid hülgeasurkonna kasvukiirust arvestades küttimise piiratud taaselustamist teatud tingimustel täiesti võimalikuks, kirjutab
.
Arvamuses toovad spetsialistid välja, et kuna Läänemere hülgeasurkond on üks tervik, tuleb lõplike küttimiskvootide paika panemisel teha koostööd ka teiste Läänemere-äärsete maadega, kelle vetes hülged elutsevad.
KKMi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Jaanus Tanilsoo sõnul on loomauurijate arvamus ministeeriumile aluseks, millelt hakata asjaga edasi liikuma.
Mullu loendati Eesti vetes enam kui 4100 hallhüljest. Teadlaste hinnangul aastas 30 hallhülge laskmine nende asurkonda ei kahjusta.