Niisugust fiaskot nagu juhtus Kilingi-Nõmmes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisega, ei osanud töö tellija Saarde vallavalitsus ega linnaelanikud halvimaski unenäos ette näha, sest tööde tegija aktsiad olid kõrgel.
Facio Ehitus ajas Saardel kopsu üle maksa
Paraku ajab AS Facio Ehituse mainimine nüüd, oktoobri teises pooles kilinginõmmelastel karvad turri ja nad on jätkuvalt arvamusel, et pealinna firma tuli maale mütsiga lööma ning torustike paigaldamist õppima.
Selle asemel et keerata kodus kraanist vett ja vajutada klosetis nupule, elavad Kilingi-Nõmme kesklinlased ikka ülemöödunud sajandis: tassivad kaevust vett ja kasutavad kuivkäimlat.
Saarde vallavalitsus ütles Facio Ehitusega sõlmitud projekteerimis-ehitustöövõtu lepingu üles 1. septembri kirjaga, sest töövõtja ei näidanud küllaldast tahet ega hoolsust lepingu täitmisel.
"Töö oli ju äärmiselt lihtne ja labane: kaevata kraavkaevik ja panna sinna õigesti toru sisse, aga kui seda kaevikut ei kaevata nagu vaja, torud pannakse valesti ja sa räägid ühe korra ja teise-kolmanda korra ning asi ikkagi toimima ei hakka, tuleb ju leping lõpetada," selgitab omanikujärelevalve esindaja Jaan Moik.
Eesti ehitusturul ennast kindlalt kümne suurema ehitusettevõtte hulka arvav ja professionaalsust, paindlikkust, head hinna-kvaliteedi suhet rõhutav Facio Ehitus on firma, mille töö jälgi näeb sügisporises linnas mitmel tänaval.
Turu tänaval parkla vastas meenutavad ehitusgigandi äkklahkumist monumentidena kaardus jämedad plasttorud, mis ootavad uut avalikku riigihanget ja järgmist ehitajat.
Turu tänav ei ole ainus, mis Kilingi-Nõmmes äraspidist pilti loob. Segikaevatud, ripakil torudega ja võimalikult tasaseks silutud liivapinnased on koolimajani viiv Sambla tänav, Põllu, Künka ja ... Karja tänav. Just seesama 700 meetri pikkune klubini välja jooksev tänav, kus Facio Ehitus kui peatöövõtja 22. juulil kopa maasse lõi, et alustada väikelinnas sajandi projekti ehk ühisvee ja -kanalisatsioonitorustike rajamisega. Nüüd ütlevad Karja tänava eramute omanikud, et seda lõiku kaevati praaktööst jagusaamiseks seitse korda lahti.
"Töö kvaliteet oli äärmiselt halb," kinnitab Moik.
Tellija omanikujärelevalve esindajana ei taha Moik uskuda, et töömehed olid kehvad, aga töösse suhtuti stiilis "meie teeme nii, nagu meie tahame".
"Facio Ehituse puhul on tegemist tuntud firmaga, mille tehtud tööde nimekiri on väga pikk ja objektide loetelu aukartust äratav, aga paraku seekord kõige paremini ei läinud," nendib Saarde abivallavanem Andres Kukk, kes 2006. aastast on tegelnud kodulinnas ühisvee ja -kanalisatsiooni projektiga.
Töö edenedes lepingu järgi kaevaksid eramute omanikud enne talve oma kinnistu piires torustikule kraave, et liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Paari tuhande elanikuga linnas on kanaliseerimata üle 60 protsendi majapidamistest ning kui keskosa esimese etapina tehtud, jääb ikkagi pool linna järge (ehk ligi 100 miljonit krooni) ootama. Esimene kümnendik sellest oli plaanis matta sel aastal.
Samm selle poole oli Saarde vallavalitsuse kui tellija ja Facio Ehituse kui töövõtja vaheline ehitus- ja projekteerimisleping, mis sai allkirjad 6. märtsil. Projekteerimistähtaeg kesklinna 11 tänava ühisvee ja -kanalisatsiooniga varustamisel oli 30. mai ja ehitus pidi lõppema oktoobri keskpaigas. Ligi kuu aega varem pakkis töövõtja asjad kokku ja läks, jättes vallavalitsuse käsi laiutama.
Siinkohal on tarvilik meenutada, et just Facio Ehituse protesti tõttu ei saanud Saarde vallavalitsus sõlmida töölepingut avalikul riigihankel vähempakkumise teinud Rapla firmaga AS Amaks, sest ligi kümne miljoni kroonisest magusast tükist ilmajäämise korvas riigihangete kohtusse esitatud hagi ja võitja seljatamine.
"Mulle tundub, et kõik taandus sellele, et tehti super odav pakkumine ja nüüd oli vaja igalt poolt kokku hoida nii palju kui võimalik," räägib Moik. "Ehituse käigus hakkas selguma, et see või teine asi peaks rohkem maksma. Ei toodud õiget pinnast, kasutati vana, löödi väljakaevatud kivid kraavi. Sai küll räägitud igal nõupidamisel, et ärge nii tehke, aga nii kui selja pöörasid, ikka tehti."
Moik ei saa aru sellest, miks siis, kui rahaga oli raskusi, tehti ometi pidevalt praaki.
"Kanalisatsioon pandi valepidi jooksma, kaevud pandi valesti, ühendused tehti valesti. Kõik tuli ringi teha, mõnda kaevu kaevati kolm-neli korda lahti - no see ju kõik maksis," täpsustab omaniku-järelevalvaja, tuginedes kameraaluuringule.
"Siis viskas Saarde vallal kops üle maksa ja vallavalitsus kui tellija tegi ettepaneku kokkuleppeks, et leping öeldakse üles," sõnab mitmel objektil omanikujärelevalvet teinud Moik endale mõistmatu töössesuhtumise kohta. Lisades, et ei tema ega tellija saanudki selgeks, kes ja kui kogenud olid Facio Ehituse egiidi all alltöövõttu teinud mehed.
Saarde kihelkonna häälekandjas Saarde Sõnumid (15. september) kirjutab abivallavanem, et "kindlasti pole Kilingi-Nõmme kesklinn koht, kus suvaline firma selleks päevaks leitud ajutiste töötajatega õpiks vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitust neid taas ja taas üles kaevates ja uuesti ehitades ning meie elanikke nädalateks kaevikute taha sundides".
Kuu aega tagasi, 24. septembril andsid tellija esindaja, Saarde vallavanem Kalle Song ja töövõtja esindaja, Facio Ehituse juhatuse liige Ülo Older allkirja pooltevahelisele lepingule, mis fikseeris hetkeseisu, milliste tööde eest tellija tasub ja mida töövõtja tellijale üle annab.
"Kokkuleppe kohaselt maksab vald kui tellija olemasoleva kvaliteetse töö eest," mainib abivallavanem Kukk. "Osalist tööd nagu Turu, Soo, Sambla tänaval ei saa hinnata, selle kvaliteet ei ole kontrollitav ja selle eest me ei maksa. Saame maksta ainult kaevu hinna neil tänavatel ja see on meie valuraha," kostab Kukk, kes suvel ajas päevade viisi kohapeal projektis järge, et torud nõuetekohaselt maasse saaksid.
Valla kulu ja kirjadega on toodud lahtikaevatud tänavatele üle 200 kuupmeetri kruusa, lükatud kinni Facio Ehitusest jäänud kaevikud ja silendatud neid nii, et sealt autoga läbi pääseb.
Suurprojekti alustamise raha taotles Saarde vallavalitsus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK), mis nõukogu otsusega eraldas 8,65 miljonit krooni, omaosalusena pidi vald lisama 1,29 miljonit.
Pooleli jäänud, õigemini nurjunud tööde puhul jäi vallamajas õhku küsimus, kas KIKi nõukogu tuleb vastu nende soovile kanda tulevasse aastasse üle raha, mida ei olnud põhjust tänavu objekti eest välja maksta. Sel kolmapäeval oli nõukogu koos.
"Nõukogu otsust ei ole veel vallale saadetud, aga üldine seisukoht on, et seda projekti pikendatakse ehk projekt praegu käib. Eks nad tee uue hanke, nii et meie poolt ei ole takistusi," räägib KIKi Pärnumaa esindaja Piia Eller, kes oma silmaga olukorda hindas ja investeeringu teostamise kontrolli akti koostas.
"Teeme uue riigihanke lootuses, et saame aprillist töödega alustada ja oktoobriks ühisvee ja -kanalisatsiooniga ühendatud tänavad asfalditud," vaatab abivallavanem tulevasse aastasse. Öeldes, et iga kogemus on kogemus, negatiivne sealhulgas.
Kuke sõnutsi on õppetund omavalitsusele selline: riigihanke koostamisel tuleb juristide ja ekspertide abil rahaga koonerdamata peensusteni sätestada, mis tingimustel võib võtta alltöövõtjat, kuidas jagunevad vastutus ja kohustused pea- ja alltöövõtja vahel, mis tähtajaks ja mis täpselt peab saama tehtud ning millised on sanktsioonid.
Töövõtja poolt kokkuleppele alla kirjutanud Facio Ehituse juhatuse liige Ülo Older viibis eile välismaal ja e-postiga saadetud küsimustele vastata ei saanud. Mobiilikõnes kostis ta, et kokkuleppe sisu on konfidentsiaalne. Tunnistades siiski, et ehitusfirma läks alt alltöövõtjate valikuga.