Tihemetsa põhikool lõpetas veerandi militaarselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Veste Roosaar
Copy
(Vasakult) reamees Tiit Illupmägi, nooremseersant Siim Säkk ja reamees Jaanus Mäe, “militaarmeigiga” Kadri Rea ja ohvitser Merje Meerits.
(Vasakult) reamees Tiit Illupmägi, nooremseersant Siim Säkk ja reamees Jaanus Mäe, “militaarmeigiga” Kadri Rea ja ohvitser Merje Meerits. Foto: Tihemetsa põhikool

Õppeveerandi viimane koolipäev Tihemetsa põhikoolis oli kooliveerandi kõige põnevam: projekti “Tagasi kooli” raames saabus sõjaväelise täpsusega juba esimeseks tunniks kohale Põhja kaitseringkonna tsiviil- ja militaarkoostöö ohvitser Merje Meerits koos kolme sõjaväelasega, kaasas hulk sõdurivarustust ja relvi.


Nooremseersant Siim Säkk Vahipataljonist tutvustas sõdurielu ja -korda. Reamehed Tiit Illupmägi ning Jaanus Mäe demonstreerisid vorme ja seisanguid nii presidendilossi valves kui metsas lõkke ääres.



“Tegu polnud mitte ainult demonstratsioonesitusega, vaid lapsed said nii mõneski tegevuses kaasa lüüa: kõigil oli võimalus sõdurikiivrit pähe proovida, relvi katsuda ja kokku panna, sõduri lebomadratsil pikutada, telkmantlit kasutada ja haavatud” kaaslast selsamal kanderaamiks muudetud lebomadratsil tassida,” kirjeldas Tihemetsa põhikooli ditektor Aita Matson.



Meeleolukaks kujunes Matsoni ütlust mööda “meikimine” ehk näomaskeeringu tegemine. “Soovijaid oli nii palju, et kogu väikese kooli õpilaspere oleks võinud kaitseväelasteks maskeerida,” lausus direktor.



Näomaskeeringu tegemise ajal saadi  teada, missuguste värvidega kaotatakse näo väljaulatuvad osad, ja näha, et vaenlane tõesti võibki mõelda, nagu oleks tegu värvilaigu, mitte sõduri näoga.



“Et mitmedki meie poisid-tüdrukud osalevad kohalikus Kodukaitses ja koolis tegutsevad skaudid, oli koolijuhina väga meeldiv näha, et poisid oskasid  õigesti vastata paljudele sõjaväeteenistust puudutavatele küsimustele,” oli Matson rahul.



Kui kõik see mees paraadvormides kooli ees ühel joonel seisis, küsis ohvitser Meerits, mis valesti on. “Saalist tuli kiiresti vastus, et ruumis viibides võetakse peakatted maha,” tõi Matson näite.



Direktori jutu järgi ei tahtnud ega tahtnud üritus lõppeda, küsimusi muudkui sadas. “Ja


kui õpilased hakkasid klassidesse laiali minema, selgus, et poolel koolil on elukutsevalik tehtud, tüdrukud kaasa arvatud: Tihemetsa koolist on tulemas üks pataljon kõrgemaid sõjaväelasi,” kõneles Matson ja avaldas tänu kooli huvijuhile Merike Maidlele, tänu kellele see militaarne üritus teoks sai.




Tagasi üles