Vene kool käis ehedat Bulgaariat avastamas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Partnerkoolide esindajadRila kloostris.
Partnerkoolide esindajadRila kloostris. Foto: Erakogu

Kiustendil on Pärnu-suurune linnake Bulgaaria edelaosas, millest meil Eestis suuremat ei teata. Pealinna Sofiasse on sealt sadakond kilomeetrit. Ei teadnud meiegi, enne kui Comeniuse projekti raames partnerkoolide esindajate esimesele kokkusaamisele lendasime.


Projekt, mis kestab kaks õppeaastat, kannab nimetust „The folklore – an European intercultural link“ ning selles osalevad peale Kiustendili lasteaia Slance neli kooli: L’Aquilast (Itaalia), La Rochelle’ist (Prantsusmaa), Somast (Türgi) ja Eestit esindav Vene gümnaasium Pärnust.

Tänu inglise keele õpetajale Tamara Gordinale saavad vene õppekeelega õpilased nüüd ühelt poolt oma silmaringi laiendada, teisalt veelgi lähemalt tundma õppida eesti kultuuri, et seda omakorda partnerkoolide eakaaslastele tutvustada. Projektis osalevate laste vanus ulatub 7.- 14. eluaastani.

Rahvaloomingut (laul, tants, rahvapillid, rahvariided, rahvuslik käsitöö) tutvustatakse  iga maa õpilastele partnerkoolides valminud videoklippide põhjal. Esimeseks sammuks on aga oma riigi, kodulinna ja kooli tutvustamine. Juba novembri lõpus saadavad kõik osalevad koolid üksteisele Power Pointi esitlused. Vene gümnaasiumist osalevad 5. klassi õpilased, kes on alates esimesest klassist tutvust teinud eesti rahvatantsude ja -lauludega õpetaja Luule Kustassoo juhtimisel.

Kohtumisel Bulgaarias õpilased veel ei osalenud. Neid oodatakse 2011. aastal Prantsusmaale folkloorifestivalile. Eri riikidest kohale saabunud õpetajad arutlesid  projekti teostamise üksikasjade üle. Ikka selle eesmärgiga, et õpilastele asjast suuremat  kasu tõuseks. Töökeelteks olid inglise ja prantsuse, kohati vene ja saksa keel. Tundus, et kõikjal ei ole inglise keele valdamine veel malliks saanud.

Kohalikus meedias leidis sündmus  laialdast kajastamist. Kohtumisel Kiustendali linnapeaga olid kohal nii televisioon kui  kirjutav press. Seda näidati õhtustes teleuudistes, samuti ilmusid artiklid järgmise päeva kahes piirkondlikus päevalehes ja veebis.

Meeleolukas kontsert leidis aset lasteaias Slance, kus rahvarõivastes tumedasilmsed bulgaaria rüblikud esitasid särtsakaid rahvatantse ja  -laule. Mitu ühisüritust toimus kahasse kohaliku folklooriansambliga Partneri, kes pikema jututa võõramaalased tantsuringi viis ja selle eest hoolt kandis, et vähemalt paar bulgaaria rahvatantsu põhisammu selgeks saaksid.  

Kõikjal saime tunda külalislahkust. Oma linna ja kodukandi vaatamisväärsustega tuli kaugeid külalisi põhjalikult tutvustada, mistõttu väisasime nii linnamuuseumi kui kohaliku kuulsa kunstniku maaligaleriid. Muuseumis oli fondidest välja otsitud  kauneid rahvarõivaid ja väärismetallidest ehteid, mida võis selgituste kuulamise juurde nii katsuda kui selga proovida.

Bulgaaria folklooriga tutvumise  tipuks kujunes meile naaberkülas etendatud suurejooneline uue aasta rahvapidu, kust ei puudunud sarvik ega karutantsitaja. Rahvatants vaheldus tohutuid maske kandvate tantsijate esinemisega, kellel rippusid vöö küljes kobaras kellukesed pahade vaimude peletamiseks. Tundus, et platsile oli kokku tulnud pea kogu külarahvas. Tantsiti, lauldi, paugutati püsse ja helistati kellukesi.

Sinnasamasse peoplatsi kõrvale oli kaetud laud rahvuslike küpsetistega, mida esmajärjekorras kaugetele külalistele pakuti. Seda, et õhusoojust oli nulli ümber, ei pannud keegi tähele.

Ühe päeva veetsime kauni looduse rüpes. Paari tunni sõidu kaugusel Kiustendilist kõrgel mägedes asub rahvuspargis bulgaarlaste uhkus – Rila klooster. Soe sügispäike, metsad mägede nõlvadel kaunilt kuldkollased, sekka punase ja pruuni varjundid – see oli meeldejääv vaatepilt!

Järgmine kohtumine on kavandatud kevadisele koolivaheajale, mil saadakse kokku Prantsusmaal. 2010. aasta mais on aga meie kord võõrustada eri riikidest kolleege Pärnus. On meeldiv, et projekti käigus avaneb meil, õpetajatel, võimalus omavahel suhelda, silmaringi laiendada ja eri kultuuritaustaga inimeste vastastikust mõistmist süvendada.

Tagasi üles