Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2009/11/06/261866t1h3d4a.jpg)
Nüüd, kui ehitushinnad on paari aasta taguse ajaga võrreldes kolinal kukkunud ja KredEx lubab läbi aegade soodsaimaid laenutingimusi, oleks õige hetk võtta kavva kortermajade soojustamine.
Pärnus leidub rida korruselamuid, mis KredExi toel juba renoveeritud. Üks suurem neist on 130 korteriga Papiniidu 31, mis soojustati 2006. aasta suvel. Korteriühistu esimees Atso Joala rääkis, et maja viimane etapp valmis 1987. aastal ja nii ei olnud hoone üldine seis enne renoveerimist kõige halvem.
Vihm surus tuppa
Suurim probleemide allikas oli maja asukoht. Nimelt asub Papiniidu 31 mere ääres ja on avatud tuultele. “Tormiste ilmadega surus vihmavee lausa läbi paneelivuukide tuppa,” meenutas Joala.
Samuti olid käest ära koridoride ja keldriaknad. Koridoride aknaid oli vahepeal küll kohendatud, kuid see pakkus olukorrale üksnes leevendust. “Osa aknaid olid sellised, mis pärast lahtivõtmist enam ei sulgunud ja vajasid kinnipanekuks meesterahva jõudu,” rääkis Joala. “Keldriakendest oli järel vaid mälestus. Ühel nurgapealsel esimese korruse korteril külmus seetõttu lausa põrand läbi.”
Viletsate akende tõttu oli elamus probleeme hulkuvate kassidega, keda seal elas tosina jagu, aeg-ajalt tuli pesakondi juurde. Mure lahenes keldriakende kordasaamise järel iseenesest.
“Nurgapealse sektsiooni rõdude barjäärid olid hävinud, lausa ohtlikud,” kirjeldas Joala. “Paljud rõdud olid enne renoveerimist kinni ehitatud väga erinevas stiilis, see rikkus maja üldmuljet. Nendest saime remondi käigus lahti.”
Vaidlused ja kõhklused
Joala sõnutsi oli enamik majarahvast juba mõni aasta soojustuse vajalikkusest rääkinud, kuid varasemad korteriühistu juhatajad ei olnud selleks suureks tööks valmis. “Mina kui majaelanik võtsin ühistujuhataja koha vastu just eesmärgiga saada maja ja selle ümbrus korda,” tõdes ta. “Oman kogemust ehitusalases asjaajamises, sest põhitööl puutun sellega iga päev kokku.”
Ühistu esimees rõhutas: pole suurt mõtet kutsuda koosolekut kokku üksnes asjade arutamiseks. Joala tegi hoopis nii, et majarahvas sai enne koosolekut kätte info ja arvutused tulevase soojustamise kohta, inimestel oli aega oma võimalused läbi mõelda. “Koosolekul teavitamise puhul on häda selles, et infot saadakse korraga liiga palju ja kui ei suudeta asja endale hetkega selgeks teha, võetakse tõrjuv hoiak,” selgitas ta.
Et säärane materjalide varakult laialijagamine on õige samm, näitas kas või see, et kui varem oli ühistu koosolekul raske kvoorumit ehk 65 korteri esindajat kokku saada, siis nüüd oli kohal 84 osalejat, kellest vaid üks hääletas maja korrastamisplaanide vastu.
Iga korteri omanik sai konkreetse, just end puudutava finantseerimise kava ja võimaluse maksta kas kohe kogu summa, 75 või 50 protsenti või tasuda laenuga ühistu kaudu.
Maja renoveerimiseks võeti pangast laenu ja seda toetas kümne protsendi ulatuses KredEx. “Meie puhul toimus pärast taotluse esitamist KredExilt paar telefonikõnet ja meilivahetust ning juba tuligi positiivne otsus. Ühesõnaga, väga kerge ja lihtne oli suhelda,” rääkis Joala.
Renoveerimistööde käigus tuli suhelda kahe firmaga: soojustaja- ja aknafirmaga, peale nende ehitusjärelevalve. “Ei pääsenud me väikestest märkustest ega teostuse lahenduste korrigeerimisest ning soojafirma venitas oma vaegtöödega,” tõdes korteriühistu esimees. “Võib-olla oli teatud-tuntud firmade valik eelduseks suurte probleemide ärahoidmisel. Samuti sattus tööde teostamise suvi väga hea ja kuiv.”
Elamu renoveerimistööd said tehtud ühe suvega, kuid järeltöödele kulus veel üle kahe aasta.
“Sooja kokkuhoid meie majas kujunes külmadel kuudel 40 protsendi ümber,” rõõmustas Joala. “Liites haldustasu ja soojamaksed pärast soojustamist, saime tööde-eelse soojakuluga võrreldes kasumit peaaegu kaks krooni ruutmeetri kohta. Kasum on tõusnud soojahinna tõusuga veel.”
