Häädemeeste vallavolikogu valis eilsel istungil vallavanemaks tagasi Urmas Aava.
Aava valiti tagasi Häädemeeste vallavanemaks
19. november 2009, 15:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobrikuistel valimistel läks Häädemeeste volikogu 15 kohta jagamisele kuue nimekirja vahel. Kõige enam kohti sai volikogus Aava juhitud valimisliit (VL) Meie Koduvald – 5, ülejäänutele jäi 4, 3, 1, 1 ja 1 kohta. Seega mänguruumi ametipostide ümberjagamiseks jagunuks.
Häädemeeste volikogu esimees, VL Rannamänd nimekirjas volikokku pääsenud Toomas Troska ütles, et Aava oli ainus kandidaat vallavanema kohale. Istungil oli kohal 14 volikogu liiget ja salajase hääletuse tulemusel sai Aava ametisse üheksa poolt ja viie vastuhäälega.
Aavaga avalikult opositsioonis olev, VL Aus Tee nimekirjast ainsana volikokku pääsenud Lembit Künnapas pakkus, et Aava vallavanemaks saamise poolt hääletasid Meie Koduvalla, Rannamänni ja Keskerakonna esindajad. “Kui ruumis üheksa inimest istuvad ühes tiivas ja viis teises, on ju selge,” tõdes ta ja lisas, et kuna säärane valimistulemus oli juba enne istungit ette teada, polnudki mõtet teise vallavanema kandidaatuuriga välja tulla.
Künnapase ütlust mööda tegi ta ettepaneku, et vallavanem valida avaliku konkurssiga, kuid jäi ainukeseks selle ettepaneku poolt hääletajaks.
Troska rääkis, et tema hinnangul on Aava tagasi valimine kindlalt hea valik. “Raskel ajal on vaja kogemustega vallajuhti,” rõhutas ta.
Künnapase suust 18. oktoobri valimistel Häädemeestel kõige enam hääli kogunud Aava tagasivalimise kohta positiivset ei kostunud. “Pole saladus, et nii mõnigi valla elanik on tema kabinetist nuttes väljunud. Aga ikka valitakse, eks see ole Savisaare fenomen – palju kriitikat ja palju hääli,” rääkis ta.
1993. aastast Häädemeeste valda juhtinud Aava sõnas temale suunatud kriitika kohta: “Rannaäärne rahvas on teistmoodi kui sisemaal ja kriitika käib meie elu juurde.”
Ametis jätkamise soovi põhjendas ta huvitava aja ja mitme pooleli oleva suure asja lõpetamise sooviga. “Asjad, millest on unistatud, ei ole veel ära tehtud. Osa mõtteid hakkab eelseisva nelja aasta jooksul realiseeruma. Pean silmas eelkõige Jaagupi sadamat ja rannajoone korrastamist,” selgitas ta. “Pealegi, kui inimesed valisid mind, ju siis usaldavad.”