Mida paksemaks Pärnu laht oma jääkoorikut kasvatab, seda enam koguneb sellele kalamehi, nädalavahetusel mustendas laht juba jääpuuride ja taliõngedega relvastatud meestest.
Jääpüük Pärnu lahel kogub hoogu
Kuniks maavanem pole jääleminekut keelanud, on see lubatud. Ei piirivalvel ega päästeteenistusel ole õigust mehi kadale ajada.
Ega põhjustki. Erinevalt näiteks Peipsist, mille jäält tuli piirivalvel 27. detsembril päästa 34 lõksu jäänud kalameest, ei ole Pärnu lahel ega jõel pärast jää teket ükski inimene ohtu sattunud.
Samal ajal ei tea keegi täpselt, kui paks jääkaas ikkagi Pärnu lahte katab ning kas see peale kajakate kalameestki kannab. Nagu kinnitati Pärnu meteoroloogia- ja hüdroloogiajaamast, ei ole neil pärast Pärnust Sauga metsade vahele kolimist enam võimalik jääolusid vaadelda. Nõnda ei olegi sadamalinna jäänud ühtki asutust, mis jää paksust ja konsistentsi mõõdaks ning sellest ametlikult teada annaks.
“Nii ta põhimõtteliselt on, jah,” kinnitas Pärnu sadama kapten Riho Prints. Temagi teab vaid laevameestelt kuuldu põhjal, et jää paksus ulatub 15-20 sentimeetrini.
Sadamale sellest teadmisest piisab: pole ju olulist vahet, kas jäämurdja rammib end läbi 20 või 30 sentimeetri paksusest jääst. Ning tööd jäämurdjal, veeteede ameti mitmeotstarbelisel alusel EVA-316 jagub.
“Jääpiir ulatub ligikaudu 16 miilini, millest kolm viimast miili on raskemad,” ütles Prints uudisteagentuurile BNS.
Küll möönab Prints, et ega seda mõistlikuks lugeda saa, et jää paksuse mõõtmine on siinkandis silmaga hindamise tasemele jäänud.
Ning silmaga mõõtes on jääl jalamehe kandmiseks juba paksust piisavalt, ent autoga jääle minek on maanteeameti hinnangul endiselt ohtlik.
Munalaiu ja Kihnu vahelegi pole niipea jääteed loota. Sest nagu kinnitati Kihnu vallamajast, on neil küll sadam jäätunud, ent mujal loksub saare ümber vaba vesi, mille peal pole jääkirmetki.