Hansagümnaasium jagab oma direktorit linnavolikoguga

Silja Kikerpill. Foto: Erakogu

Tänavustel kohalikel valimistel esitas oma kandidatuuri Toomas Kivimägi valimisliidus Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill. 18. oktoobril toimunud kohalikel valimistel kogus Kikerpill 100 häält, mis võimaldasid tal alustada tööd linnavolikogus.

Kikerpill rääkis koolilehele Tapeet valimiseelsetest emotsioonidest ja tulevikuvisioonidest.

Miks te poliitikasse läksite?

Esiteks tuli pakkumine inimeselt, keda ma väga austan ja aktsepteerin ehk Toomas Kivimägilt.

Siis teine asi – mulle ei meeldi, et kõik valitsused, kes on võimule tulnud, on hakanud esimese asjana haridust reformima. Leian, et haridus on niivõrd õrn teema, et seda ei saa kohe reformima asuda, et lõikame saba otsast ja kogu lugu. See peab olema pikaajaline, õige ja tark protsess. Sellepärast oli ja on minu üks missioone säilitada see arengukava, mis on kordi läbi arutatud ja meie koalitsioonilepingus. Seisame selle eest, et säiliks hariduse arengukava 2015. aastani.

See oli üks põhjus, miks peaksin kaasa rääkima linna asjades. Ma ei pea ennast spetsiks, kuid mingi kogemus mul ikkagi on. Tundsin, et praegu on õige aeg.

Kas teil on varasem kokkupuude poliitikaga?

Ei ole.

Olete mõelnud mõne erakonnaga liituda?

Ei. Meie valimisliidus on kaks põhimõtet: on asjad, milles oleme ühte meelt, aga meie liidus on ka selline kokkulepe, et iga inimene võib jääda oma arvamuse juurde. Ei ole niimoodi, et näidatakse punast või rohelist pliiatsit ja vastavalt sellele hääletame.

Teine, mida ma liidu põhimõttes hindan, on see, et kui oled, nagu Toomas Kivimägi ütleb, otsustanud minna  teise voodisse ehk liituda mõne parteiga, on aus sellest rääkida ja vabastada oma koht volikogus.

Milliste unistustega volikogus tööd alustate?

Minu unistus on, et Pärnu linn saaks tagasi maine, mis tal on olnud. Meil on ju olnud häbi öelda, kus linnas elame. Soovin, et maine tõuseks ja tuleksid tagasi kõik need toredad ja vahvad üritused, mis Pärnus on olnud ja nüüd välja suretatud.

Hakkame siis peale: “Watergate”, “Klaaspärlimäng”, Oistrahhi-festival – niisugused asjad, mis toovad linna rahvast ning pakuvad linnakülalisele palju huvitavat ja uut.

Kui mööda ilma ringi käia, siis näed, kuidas linnad ennast müüvad. Küll nad müüvad oma tänavaid, küll ajalugu – kõike. Meil on suur aare – meri. Kui suvel on ilusad ilmad ja palju turiste, siis minu unistus oleks, et neil oleks ka peale rannas olemise midagi teha. Kui inimesed on veetnud päeva mere ääres, võiks neil olla õhtulgi midagi teha. Kui palju Pärnu võiks veel pakkuda!

Üks minu unistus on Rüütli tänav. See tänav on välja surnud. Seal ei ole suurt midagi ja ta ei ole enam kesklinn. Ma saan aru, et linna keskus on viidud sinna, kus on kaubanduskeskused ja mingil määral on see ajastu märk, kuid mina unistan sellest, et tänaval oleks katus peal. Seal all võiks käia iga ilmaga ja seal toimuks midagi. Tänaval oleksid antiigipoed, raamatukauplusi rohkem, kohvikud, kus aega veeta. Niisugustest asjadest ma unistan.

Ja mõtlen veel selle peale, et tegelikult on pärnakas teenindaja. Ta on teenindaja selles mõttes, et suvehooajal toimetab ta selleks, et külalisel hea oleks. Aga kui hooaeg lõpeb, mida pärnakas ise saab? Kõik need asjad võiks läbi mõelda.

Tean, et linna eelarve on väga kriitilises seisus ja usun, et kõike kohe ei saa. Seda tuleb tasapisi teha. Kui linnarahvas näeb, et midagi ka tegelikult tehakse, ta usub sellesse koalitsioonilepingusse. Võib-olla vaatan väga kitsarinnaliselt, aga ütlen veel kord: poliitikuna on mul väga väike kogemus.

Milline on teie seisukoht linnaeelarves tehtud kärbete kohta?

See kõik on väga õige. Võrdleme linna rahakotti oma rahakotiga. Ei saa osta seda ja teist, kui raha napib. Ei saa võtta võlgu, et teisi võlgu ära maksta. Samamoodi tuleks mõelda linna rahakoti peale.

Minu arust peaks praegu rahanduse spetsialistid – ja nad seda ka teevad – vaatama, milline on linna eelarve, kust kokku tõmmata ja kuidas üldse järgmise aasta eelarve kokku panna. Meil tuleb raske aeg, aga see tuleb üle elada.

Kuidas valimistulemustega rahule jäite? Näiteks sellega, et eelmine linnapea Mart Viistamm sai tunduvalt rohkem hääli kui möödunud valimistel.

See on loogiline. Arvan, et kohalikel valimistel valitakse ikka rohkem neid inimesi, kes on olnud pildil. Teine asi on, millist promo sa endale teed. Usun, et Viistamm tegi endale promo, ta ikka käis ja jagas igasugust nänni ja materjali.

Tulemused on niisugused, nagu nad on. Minul on väga, väga suur heameel selle üle, et Toomas Kivimägi nii palju hääli sai.

Mida enne valimisi arvasite selle kohta, kuidas teil ja valimisliidul läheb?

Olen poliitikas roheline. Kes kandideerib, mõtleb ikka, kui palju ta hääli toob, kui palju valimisliidu inimesed neid toovad ja kuidas läheb. Nüüd tagantjärele oskan seda vaadata.

Kui kokku saime ja asju läbi arutasime, siis mõtlesin, et vahva oleks, kui see esimene ots – Kivimägi, Remmel ja Kosenkranius – hästi palju hääli saaksid. Ise mõtlesin, kui päris aus olla, et kolm häält saan kindlasti.

Kui juba hakkasid valimistulemused tulema, tekkis mul ärevus südames. Olen tänulik kõikidele neile inimestele, kes minu poolt hääletasid – olid need sõbrad, kolleegid või vilistlased.

Mis on teie arvates kolm kõige tähtsamat asja, millega tegelema hakata?

Eelarve, maine, haridus. Ja tegelikult ilmselt ka see, et tasapisi peab hakkama neid asju tegema. Rahvas peab nägema, et hakatakse tegelema asjadega, mida on lubatud.

Kuidas suhtute Pärnu valimisaktiivsusesse?

Minul on selle üle hea meel, et valimas käiakse. See on õige, et kui sa ei ole rahul, on sul õigus ja sa lausa pead minema valima sellepärast, et midagi muutuks. Kui elad selles linnas ja sa ei ole linna asjadega rahul, saad oma hääle anda. Tulevad uued inimesed ja midagi muutub.

Mida arvate väitest, et valimisliidud lagunevad kiiresti?

Ma ei kommenteeri seda. Igaühel on õigus öelda, mida ta tahab. Minu jaoks on kõige nõmedam ja rõvedam hakata teisi inimesi maha tegema. Näiteks ütlus, et Toomas Kivimägi tuleb siia linna laamendama, ise ei tunnegi linna. See oli lahkuva linnapea lause uuele linnapeale. Minu arvates tuleb poliitikas korrektne olla.

Usute, et võimul oldud aja jooksul saate püstitatud eesmärgid täidetud?

Aga muidu ma ju ei oleks seal. Muidu me poleks seda koalitsiooni loonud. Kui inimesed on võtnud asja ette, siis usun, et nad alla ei anna.

Mida volikogu töö endast kujutab?

Mul on nüüd volikogu istungite kogemus. Mul on ikka meeles mu kadunud isa kuldsed sõnad: „Käi, tütar, ringi, silmad lahti. Vaata, mis toimub, tunne ära oma südamega ja tee siis õigeid otsuseid.” Vaatan praegu ringi, uurin. Minu jaoks on see uus kogemus. Püüan enda jaoks õige raja leida ja mööda seda astuma hakata.

Plaanite 2015. aastal uuesti kandideerida?

Ma tõesti ei oska seda praegu öelda.  

Aga on teil plaanis kunagi riigikokku kandideerida?

Ei ole.

Kas olete mõelnud lõpetada töö koolijuhina ja pühenduda poliitiku karjäärile?

Mitte mingil juhul! Minul on minu töö Hansagümnaasiumi koolijuhina, see oli, on ja jääb. See on meie kool, mina olen selle juht ja see on minu töö enne kõiki teisi kohustusi.