Puudega inimesed tahavad tööle

Saiakeste müüja Eha Õitspuu ei arvanud algul isegi, et ta uue tööga nii hästi kohaneb, ning rõõmustab, et pärast mitmeaastast tööotsimist endale sobiva ameti on leidnud. Foto: Urmas Luik

"Olen elus pidanud palju muudki õppima, asi siis see müüja töö," rääkis raske nägemispuudega Eha Õitspuu Kiire turu saialeti taga seistes.

Müüjaametist ei osanud viis aastat tööd otsinud Eha unistadagi. Pärast seda, kui ta oli Pärnu pimedate kombinaadist tervislikel põhjustel ära tulnud, ei leidnud aktiivselt tööd otsinud naine mitu aastat endale sobivat ametit.

Tööotsingud viisid sihile

Vaegnägija kuulis nii mõneski kohas, et tööd ei jagu tervetelegi ning tema võiks rahulikult oma pensioni võtta ja koju jääda.

54aastane hakkaja naine ei võtnud soovitusi kuulda. "Lapsed on suured, tahan end veel vajalikuna tunda, enesetunnegi on tüki maad parem, kui tööl käin," kinnitas ta.

Oma töösoovist andis Eha Õitspuu teada Pärnu tööhõiveameti juhtumikorraldajale Pille Nurmbergile. "Tema hindas mind ära, pani minu andmed kirja ja hakkas mulle tööd otsima," kirjeldas Õitspuu. Siis kuulis ta oma tütre tuttava kaudu, et pagaritööstus otsib Kiire turule saiakeste müüjat.

"Tütar ärgitas mind proovima, ise poleks ehk julgenud - ma pole ju müüjana varem töötanud," naeris Eha. "Kui vaatasin, et selline pisike kohake, ja Pillegi tööhõiveametist arvas, et tasuks proovida, otsustasin katsetada."

"Eha on väga tubli ja pealehakkamist tal jagub," kiitis Nurmberg, kes otsib puuetega inimestele töökohti. "Käisin algul Ehaga kaasas, tegime tema poolele suuremad hinnasildid, et tal paremini näha oleks. Nüüd teab ta kõike peast ja saab suurepäraselt hakkama."

Nurmberg rääkis, et puuetega inimestest ongi kõige raskem tööd leida just vaegnägijaile, kes sageli ei saa üksinda liikuda. Isegi ratastooliinimestele olevat lihtsam rakendust leida.

Samal ajal nentis juhtumikorraldaja, et raske nägemispuudega Ehale poleks ta müüjaametit osanud soovitada. "Aga see on ju hea näide sellest, et alati tuleb proovida: inimene ei tea tihtipeale isegi, milleks ta suuteline on."

OÜ Dreklani juhataja Ülle Atna jääb Eha Õitspuu tööga rahule. "Tubli ja kohusetundlik inimene ning suurepärane suhtleja," iseloomustas ta uut töötajat. "Müüjaks sobib Eha väga hästi. Esimese hooga ikka kahtlesin, kas nõrga nägemisega inimene sellel kohal toime tuleb, kuid Ehal pealehakkamist jagus ja ta saabki hakkama."

Projekt avardab võimalusi

"Tänavu oktoobrist käivitunud Eesti tööturuameti projekt "Puuetega inimeste tööhõive edendamine", mida rahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond, peaks aitama tööle paljud inimesed," kinnitas Nurmberg.

Kuni 2006. aasta lõpuni saab selle raames tööle rakendada 930 puudega inimest kogu Eestis. Selleks on ette nähtud abinõud, millega toetada nii tööd otsivat puudega inimest kui tulevast tööandjat.

Peale varemgi makstud tööturutoetuse tööandjale, kes on võtnud tööle riskigrupi töötu, on lisandunud muidki võimalusi.

"Kuigi kõnealuses projektis on tööturutoetus suhteliselt äärmuslik abinõu, mille eraldamise otsustab vastav nõukoda," kirjeldas projekti sisu Nurmberg, kes on selle elluviija Pärnu maakonnas, "pean mina väga oluliseks seda, et puudega inimene saab endale tugiisiku, kes hakkab temaga individuaalselt tegelema. Projektis on ette nähtud raha töökohtade kohandamiseks erivajadustega inimestele."

Kui varem pidi tööandja ise vaatama, kuidas töökohta puudega inimese tarbeks kohandada, siis nüüd paneb tööhõiveametki oma õla alla panna.

"Kui peaks olema vajadus teha kaldteed või avaramad uksed, kust pääsevad läbi ratastooliinimesed, siis on selleks raha olemas," selgitas Nurmberg. "Selle raha eest ei saa osta mööblit, arvuteid ega muid esmaseid töövahendeid. Silmas peetakse siiski puuetega inimeste erivajadusi."

Tänuväärseks loeb Nurmberg tasulist tööpraktikat, mida tänu projektile nüüdsest tööotsijaile pakutakse. "Paljudel puuetega inimestel puudub igasugune töökogemus," nentis juhtumikorraldaja. "Ning isegi kui ta pärast praktikat tööle ei saa, on ta omandanud mingisuguse kogemuse ning oskab hinnata, mis töö talle võiks sobida."

Peale praktikatoetuse võivad puudega inimesed taotleda transpordi- ja peretoetust ning koolitusteks majutus- ja toiduraha.

Juhtumikorraldaja viib kokku

Juhtumikorraldaja ametinimetus on suhteliselt uus ja tundmatu, millega see inimene tööhõiveametis tegeleb?

"Mina tegelen puuetega inimeste tööhõiveprobleemidega alates tänavu veebruarist," rääkis Pärnu tööhõiveameti seni ainuke juhtumikorraldaja Nurmberg. "Kui tööotsija pöördub minu poole, kuulan ära tema soovid ning üheskoos hindame tema võimeid ja oskusi."

Seejärel hakkab juhtumikorraldaja otsima oma klientidele sobivaid töökohti, pidades läbirääkimisi potentsiaalsete tööandjatega.

"Puuetega inimestel puudub sageli julgus end välja pakkuda," jutustas Nurmberg. Ära kuulanud nii tööotsija kui -andja ootused ja vajadused, viib juhtumikorraldaja osapooled kokku. Sageli käib ta kliendiga töövestluselgi.

"Seni olen küll kogenud tööandjatelt vaid positiivset suhtumist," kinnitas Nurmberg. "Kui ongi mõni puudega inimesele sobiv töökoht, ei oska ju tööandja alati vastavat inimest otsida. Enamasti ei julge ta kuulutust panna, sest ei oska eeldada, kes end võiksid tööle pakkuda. Siis olengi mina see, kes talle sobiva kandidaadi välja pakub. "

Oma initsiatiivil võttis tööhõiveametiga ühendust näiteks Pärnu kaablitehas Scanfil, teatades, et neile sobivad puudega inimesedki. "Sinna on tööle saanud kolm minu klienti ning kindlasti saab veel," ütles Nurmberg. Puuetega inimestele sobivaid töökohti on pakkunud mitu väiksemat puidufirmat.