:format(webp)/nginx/o/2017/03/28/6496501t1ha48f.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2432869t1h84b0.jpg)
Pärnu haigla 890 töötajast on arste 159, neist parimaid ahvatletakse tööle välismaale.
Välismaa töökogemusega arst võidab kutseoskustes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Jälgime seda vanade Euroopa Liidu liikmesriikide piiramisrõngast meie tervishoiutöötajate ümber ja praegu õnneks veel ei saa kurta, et tegu oleks juba lausa katastroofiga,” tõdes haigla juhatuse liige arstiabi, õppe- ja teadustöö alal Veiko Vahula, kes juhatab ka sisehaiguste kliinikut. “Arstkond on tasemel. Välismaal töölkäijaid on, aga nad ei ole seal pidevalt.”
Tohtrid käivad üle lahe
Doktor Eve Pulk on üks, kes suviti poolteist kuud Soomes töötab. “Nii viis aastat järjest,” selgitas ta. “Töötasin Vaasa läänis Kristina linna haiglas sisearstina, nad otsisid mind üles ja kutsusid selgi suvel tagasi. Enne olin suviti Vaasa keskhaiglas.”
Pulk teeb Pärnu haiglas seedetrakti uuringuid 1978. aastast.
“Meie meditsiin on väga arenenud, oleme Soomele järele jõudnud,” rääkis Pulk. “Arst, kes saab võimaluse töötada mujal, laiendab oma silmaringi, õpib juurde. Viimastel aastatel olen Soomes kõige rohkem õppinud suhtlemisoskust ja meeskonnatööd.”
Vahula sõnul käib ajutiselt Soomes tööl tipportopeed Jüri Pere. “Pere jäi osalise ajaga tööle edasi ka Pärnu haiglasse. Haigla kvaliteedijuht Teele Raiend käib samuti aeg-ajalt Soomes, kus tal on minimaalne koormus,” rääkis Vahula.
Tõmme ELi maadesse
“On tõsi, et püsib tõmme Soome ja Euroopa Liidu maadesse,” lausus Vahula. Ta tõi näiteks doktor Tiit Linnasmägi, kes on tunnustatud kirurg ja Eesti üks parimaid endoskoopilise kirurgia tegijaid.
“Linnasmägi on praegu surve all ja oleme väga mures, kui temast ilma jääme,” tunnistas Vahula. Selline konkurss ei saa olla eestimaalastele meeltmööda, sest ahvatletakse just tippspetsialiste, kelleta haigla ja oma rahvas palju kaotaks.
Tagamaa on see, et Eestis on head arstid ja kõlbavad mujal maailmas vägagi. Teine pool, mis siinseid tohtreid mõtlema paneb, on võrreldamatult kõrgem palk, mida mujal makstakse. Eestil on ses osas Soomega raske konkureerida.
“Olen veendunud, et arstkond ei ole väga kasuahne seltskond, kes ainult rahast mõtleb. Tähtsad on ka eneseteostusvõimalused, töökeskkond, töökultuur, noortel üldarstidel residentuuri tingimused,” väitis Vahula. “Arsti stazheerimine välismaa eesrindlikes haiglates on õpetlik. See peaks aga eeldama, et kohapealseid arste oleks rohkem, kui on praegu. Soomes on palgal ka asendusarstid. Meil paraku ei ole ja äraolija töö peavad teised tegema.”
Vahula arvates oli uus haigla tõmbekeskus, tänu millele tulid siia tööle paljud noorema põlvkonna arstid. Puudub ainult üks erialaarst - endokrinoloog, kes peaks ka haiglal olema. Arvuliselt jääb vajaka ortopeedidest, kardioloogidest, anestesioloogidest, aga ka erakorralise meditsiiniabi arstidest, sh kiirabiarstidest.
“Erakorralise meditsiiniabi arste võtaks põhikohaga tööle kolm-neli,” ütles Vahula. Ta tõdes, et heale spetsialistile ükskõik mis erialal leidub Pärnu haiglas alati koht.
