Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riik jätab hooldajatoetuse maksmise omavalitsuse mureks

Sinaiida Brand mõõdab oma suhkruhaigel pojal Priidu Brandil vererõhku ja on kindel, et kolm aastakümmet tõvele vastu seisnud ja haigusest nii mõlemad jalad kui nägemise kaotanud poeg vääriks toetust sügava puudeastme määras. FOTO: Ants Liigus

Kui siiani laekus täiskasvanud puudega inimese hooldaja või eestkostja arvele toetussumma pensioniameti kaudu, siis aprillist alates võtab toetuse maksmise üle omavalitsus.

Kirjas puudega inimeste hooldajaile teavitab sotsiaalkindlustusamet, et lõpetab hooldajatoetuse maksmise 1. aprillist ja annab edasise hooldusvajaduse hindamise üle kohalikele omavalitsustele. See tähendab, et omavalitsuse otsustada on, kas ta jätkab hooldajatoetuse maksmist, ja kui jätkab, siis mis suuruses.

Pole oluline, kes maksab

Varbla valla Mereäärse küla asukas, 78aastane Sinaiida Brand, kes saab hooldajatoetust raske puudega poja hooldamise eest, kinnitas, et tal on ükskõik, kes maksab, oluline on, et abiraha ära ei kao. "Poeg on raske suhkruhaige, rohtude peale kulub kaugelt üle poole tema pensionist, kuid ta tahab ju ka süüa ja sooja tuba," tõdes memm.

Brand saab 53aastase poja Priidu hoolduse eest varasema 400 krooni asemel 240 krooni kuus, sest puudeastet määrav komisjon asendas sügava puudeastme viimasel korral raskega. "See on mulle ka arusaamatu, sest aastakümneid raskes seisus olnud poeg pole ju raasugi tervemaks saanud," imestas naine.

Sõjaväest tõve kaasa toonud Priidu Brand nentis, et peab suhkurtõvega ohjeldamatut võitlust juba kolm aastakümmet: jalalabad on võetud ja ühest silmast pime, teinegi silm seletab vaid kuma. "Pensionist üle tuhande läheb rohtudele, elamiseks jääb tõesti vähe järele," märkis ta.

Sinaiida Brand kinnitas, et nälga pole nad jäänud tänu vallavalitsuse täiendavale abile. "Mul on juba häbi kerjata, kuid lapse nimel on emad kõigeks võimelised," tõdes ta.

Varbla valla sotsiaalnõunik Maie Ausmeel kinnitas, et temalegi on mõistetamatu, miks Brand sügavast puudest ilma jäi. "Määravaks ei saa ju olla see, et ta proteesidel liikuda saab, kui silmanägemine järjest halveneb ja alatise abistajata hakkama ei saa," kinnitas Ausmeel.

Kohapeal pilt selgem

Ausmees ütles, et seadusemuutjad on hooldajatoetuse ületulekut omavalitsuse valdkonda põhjendanud sellega, et kohapeal on abivajajaist selgem pilt. "Kuigi minul on pilt täiesti selge, näitab Brandide pere lugu, et minu otsus puudeaste korral ei kehti, ent just sellest oleneb nii hooldajale kui haigele makstava toetuse suurus," seletas ta.

Ausmeele arvates võib muutuste taga olla hoopiski kokkuhoid, mis tähendab, et riigilt laekuv summa väheneb või kaob ja toetus jääb ainult valla kanda.

Saarde valla sotsiaalnõunik Mare Kurri jagab Varbla kolleegi kahtlusi. "Juba selle aasta alul tekkis segadus, sest raha anti meile esmajoones näpuotsaga, alles järelepärimiste peale tuli lisa," tunnistas ta.

Kurri sõnutsi kannab riik järgmisest aastast omavalitsuste arvele küll toetussumma, kuid sotsiaalmaksu osata, mis jääb omavalitsuste kanda. See tähendab, et kui raske haige hooldaja saab kuus riigilt 240 krooni toetust, maksab vald selle summa pealt riigikassasse sotsiaalmaksuna tagasi 231 krooni.

Ja kui nii edasi, võibki omavalitsuste sotsiaaltöötajate kartus Kurri arvates tõeks saada, et ülejärgmisest aastast pühib riik hooldajatoetusest käed puhtaks.

Tööd kapaga juurde

Nii Ausmeel kui Kurri näevad hooldajatoetuse ületulekus täiendavat tööhulka, mis sunnib ühe sotsiaaltöötajaga valdu lisatööjõudu palkama. Ent kui vallakassas raha napib, ei tule täiendava inimese palkamine kõne allagi.

"Sotsiaaltöötaja on praegu juba koormatud, pole, kuhu mahutada riigilt ridamisi omavalitsustele üle tulnud kohustusi," tunnistas Ausmeel. Kurri lisas, et tema näiteks pole suutnud praeguse töömahu juures tegelda noorte probleemidega. "Selge, et kui peaksin üksinda jätkama, ei jõuakski ma noorteni ja lisaks jääks veel nii mõndagi unarusse," põhjendas ta.

Tema saab loota üksnes sellele, et Kilingi-Nõmme linna ning Saarde ja Tali valla ühinemise järel alustab sotsiaaltoimkond nelja töötajaga: sotsiaalnõunik ja kolm sotsiaaltöötajat.

Sotsiaaltöötaja koormust kasvatab kindlalt seegi, et uue korra järgi peab inimene puude raskusastme taotlemiseks pöörduma pensioniametisse. Selleks peavada nad hindama oma vajadusi kõrvalabi, järelevalve ja juhendamise osas ning täitma vastava dokumentatsiooni, mille varem täitis perearst. Sotsiaalministeerium leiab nimelt, et perearsti töökoormus vajab vähendamist.

"Selge on, et puudeastme taotlejaist nii mõnigi, kui mitte enamik, pole suuteline pabereid täitma ja meil tuleb seegi töö ära teha," tõdes Ausmeel. Arsti ülesandeks jääb vaid puudega isiku tervisliku seisundi kirjeldamine, kusjuures puudeastme taotleja kohus on hoolitseda, et arst saaks võimalikult täpse kirjelduse.

Viimaste andmete järgi vajab Varbla vallas hooldaja abi 41 ja Saarde vallas 96 raske või sügava puudega inimest.

Tagasi üles
Back