/nginx/o/2013/10/04/2434625t1hb5a6.jpg)
Pärnu pimedate ühingu maja Riia maantee alguses on kevadest saati müügis, majaasukad loodavad kolida oma uude koju aasta pärast.
Vaegnägijad ootavad uut kodu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et leevendada läinud sajandi viiekümnendate aastate keskel tegutsemishoo sisse saanud vaegnägijate elamis- ja tootmispinna kitsikust, loovutas sõjaväeosa 1957. aastal Pärnu pimedate ühingu õppe-tootmiskombinaadile Riia maantee 11 hoovimaja ja tänavaäärse kahekorruselise puumaja.
Maja liialt suur
Lääne-Eesti pimedate ühingu Pärnu osakonna juhatuse esimees Juta Adams ütles, et mõni aasta tagasi õnnestus majast remontida keskmine osa, raha selleks said nad regionaalarengu agentuurilt ja hasartmängumaksu nõukogult. “Kogu maja remondiks meil raha ei olnud ega saagi olema, sest tegutseme nüüd mittetulundusühinguna,” selgitas ta. “Meie ülesanne on pakkuda vaegnägijaile tegevust ja aidata neid oma eluga toime tulla.”
Adams kinnitas, et nende maja ostmise vastu on huvi tuntud, kuid tehinguga pole kiire, sest uued ruumid saavad valmis alles aasta pärast. Ühingul on kokkulepe Riia maantee vana apteegi ostnuga, et too müüb uuesti ehitatud hoonest pimedate ühingule pisut üle 100 ruutmeetri.
“Kõige suuremas ruumipuuduses vaevleb raamatukogu,” märkis Adams. Vähe sellest, et riiuleile ei mahu uut lugemisvara, pole kohta lugemisteleviisorile ega hääletoetusprogrammiga arvutile, mis võimaldab nägemispuudega inimesel kasutada internetti ja tekstitöötlusprogramme. “Arvutit on võimalik panna internetist ajalehtegi ette lugema, lugemisteleviisori abil saab ajakirju sirvida, raamatut lugeda,” selgitas ta.
Adamsi sõnutsi vajavad nad üht avaramat ruumi töökoosolekuteks, kokkusaamisteks ja miks mitte peoõhtuks. “Meie eesmärk on ju anda inimesele, nii noorele kui vanale, võimalus kodunt teiste seltsi tulla, siin suhelda, laulu harjutada või mängida kabet ja malet.”
Rannapiigad on nõutud
Adams nentis, et kui pimedate ühingul oli õppetootmiskombinaadi päevil tegevuses laulukoor ja orkester ning näitetruppki, siis nüüd on neil välja panna vaid ansambel Rannapiigad. “Nad on väga tublid, mullu tõid Tallinnast isegi esikoha ära,” märkis ta.
Võidusumma eest otsustasid piigad viia külakosti hooldekodude asukaile, lisaraha sõidukulude katteks taotles Adams Avatud Eesti fondist.
Viimasel kahel aastal ansamblit juhatanud Inda Orissaar kinnitas, et vastuvõtt hooldekodudes oli väga soe ja kui õnnestub raha hankida, võiks tuuritamist jätkata. “Ringreisi teeb ju kalliks bussi laenutus ja bensiinikulu,” ütles ta.
Rannapiigad alustasid kaheksa aastat tagasi, praeguses koosseisus laulavad Vilma Lillepa, Helga Otter, Armilde Koppelmaa, Üürike Klamas, Rita Pik, Ellen Kari ja Andres Habicht ning akordionil mängib Vaike Koorits.
Ansambli vanem Kaie Karpin tunnistas, et lauluharjutused on kaks korda nädalas ja puudujaid väga harva. “Vilma käib kogunisti Pärnu-Jaagupist, seal ta saab kuidagi bussile, Pärnus on tal Helga või keegi teine vastas,” pajatas ta.
Vilma Lillepa kinnitas, et laul on ta elule mõtte andnud. Helga Otter lisas, et prooviminek on nii tähtis, et ta keerab juba varakult rullid pähe. Ansambli ainus meeslaulja Andres Habicht lausus aga tõsimeeli, et joru on ta terve elu ajanud, kuid laulma hakkas alles ansamblis. “Nüüd täidan vahelduseks solisti osa,” muigas mees.
Solistina laulab ka Rita Pik.
Pimedate ühingu Pärnu osakonnal on 182 liiget.