Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi enne tormi tehtud prognoos veetaseme kohta Pärnus vastas üsna täpselt tegelikele mõõtmistulemustele.
Mõõtmised kinnitasid teadlaste prognoosi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Instituudi teadur Tarmo Kõuts ütles, et sünoptikute töö paistab olevat jäänud pidama möödunud sajandi 50. aastate tasemele.
Kõuts selgitas, et Läänemere kohta on välja töötatud HIROMB-mudel, mis aitab veetaset vägagi täpselt välja arvutada.
Ehkki võimalike veetasemete muutuste arvutamine hüdrodünaamika võrrandeid kasutades on keeruline ja nõuab superarvuti olemasolu, on asi põhimõtteliselt ometi lihtne, sest vesi allub nii nagu kõik muugi füüsikaseadustele.
Vesi ei anna end kokku suruda ning voolab sinna, kuhu tuule surve seda lükkab. Kui surve kaob, voolab vesi üllatavalt kiiresti tasakaaluasendisse tagasi. Juuresolev kaart näitab, mida tuul Läänemere veega esmaspäeva õhtuks oli teinud. Taani väinade väikese läbilaskevõime tõttu alanes vesi seal alla keskmise taseme ja edelatuul kandis vee Läänemere kirdeossa.
Jaanuaritormiga võrreldes ei olnud eeldusi suureks veetõusuks Pärnus. Jaanuaris kandis pikalt puhunud läänetuul viie-kuuemeetriste lainetega ohtralt vett Liivi lahte, mis lõpuks Pärnu rannikule välja jõudis.
Kui aga sünoptikud andsid mõni aeg pärast jaanuaritormi taas hoiatuse uputuseks, ei saanud seda enam juhtuda, sest meres oli situatsioon hoopis teine.
Kõuts tõdes, et nendegi arvutusmudel ei ole ideaalselt täpne, sest alati on võimalus, et tuul käitub ennustatust erinevalt. Sel juhul tekib veetasemes kõrvalekalle 15-20 protsendi ulatuses.
Kõutsi sõnul teevad nad tellimise peale Eesti jaoks prototüüpi, mida operatiivseks veeseisu ennustamiseks kasutada ja mille katsetuseks praegune prognoos oli.
Kõuts rääkis, et Rootsis ja teistes välisriikides, kus merega tegeldakse juba 30 aastat, on koostatud ka lokaalseid prognoose vee liikumise kohta ühes sadamas või piirkonnas. Et Pärnu jaoks täpseid ennustusi saada, tuleks peale üldise arvestada Pärnu jõe mõju, mis nõuaks lokaalse mudeli loomist.
Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ei olnud sünoptikute tööga sugugi rahul. “Meil on tehnikaülikooli teadlased, kes oskavad täpseid prognoose teha, ja on arusaamatu, et spetsialistide prognoosiga ei arvestatud,” ütles ta.
Selleks, et täpseid ennustusi saada, et tohiks Kivimägi arvamuse kohaselt vahendeid kokku hoida, sest muidu võivad kahjud palju suuremaks kujuneda.