Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus nentis uuringut tutvustades, et see näitab selgesti: Eesti rahvas hoolib väga maaelu ja põllumajanduse tulevikust ja kodumaisest maitsvast ning ohutust toidust.
Nii Eestis kui Lätis arvab enamik EMORi küsitlusele vastanutest, et kohalikku põllumajandust peaks toetama Euroopa Liidu ja riigieelarvest. OÜ Halinga tegevjuht, Halinga vallavolikogu esimees Raul Peetson,
mida ütleb tegevpõllumees, keda teiegi esindate, sellise arvamuse kohta?
Mis on põllumajanduse toetamine? Praegu on Eesti põllumajanduse toetaja tarbija ja Eesti patrioodist tark pereema, kes läheb poodi ja ostab Eestis toodetud eestimaisest toormest tehtud toitu.
Igasugune muu toetus on maksudena kogutud raha laialijagamine põllumeeste vahel. Toetusi jagades tuleks toetusesaajalt kindlasti küsida, kuidas ta seda kasutab. Kui see üksnes „süüakse” ära, ei ole toetusel mõtet! Kui toetame ettevõtmisi, kus me säilitame väärtuslikku elukeskkonda maapiirkonnas, ja toetus on kui kompensatsioon, läheb raha õigesse kohta.
Näiteks talud, kus peale traditsioonilise tootmise korraldatakse matku loodusesse, ehk nad on otsinud võimalusi oma sissetulekuid suurendada. Tootmistalusid tuleks toetada innovatsiooni ja efektiivsuse arendamisel.
Oluline on toetada seda, kes ise on tegus. Põllumajandussektor peab orienteeruma tarbijale, mitte toetustele.
Eesti maainimeste arvates (63 protsenti vastanuist) toetatakse põllumajandust liiga vähe. Millele võib selline arusaam tugineda?
See arvamus põhineb ilmselt põllumeeste enda loodud mainel, mille järgi kõik saab ajada selle kaela, et toetusena väljamakstavad summad on väiksed, sellest tulenevalt on tootmine raske ja võimatu.