Rannahotell muutub kaunimaks, jäädes siiski endiseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

1937. aastal ehitatud Pärnu Rannahotell uuenes juba 1990. aastate algul, kui hoone renoveeriti muinsuskaitsenõudeid rangelt jälgides, nüüd presidendi sviidi remondiga alanud tööd säilitavad unikaalse hotelli samuti maksimaalselt.

Rannahotelli direktor Arne Kalbus on siin ametis algusest peale, ta on maja ajalugu talletanud ja teab vastuseid kõikidele küsimustele.

Kalbus möönab, et üks muudatus hotelli eelmise renoveerimisega siiski tehti. Nimelt viidi presidendi sviit teiselt korruselt kolmandale. Seda turvalisuse kaalutlustel ja parema vaate pärast, mille poole sajandiga kõrgustesse kasvanud puud oleksid teisel korrusel varjanud.

Sanatooriumist tagasi hotelliks

Okupatsiooniaastatel sanatooriumina tegutsenud hoone anti linnale üle, et seal uuesti Rannahotell tegutsema hakkaks, 1992. aastal. Siis sõlmis linn rendilepingu Finest Hotel Groupiga ja Kalbus mäletab, et samal aastal valati maja kolmanda korruse uued vahelaed, sest puidust vahelage poleks tuletõrje lubanud.

Aastapäevad maja seisis, 1993. aasta septembris aga alustati kapitaalremondiga, millega järgmise aasta suveks jõuti ühele poole.

“Meil on mitu sünnipäeva,” märgib Kalbus. “Väga oluline päev on 20. mai 1994, kui siia saabus president Lennart Meri. Mäletan seda väga selgelt, sest tegelikult polnud renoveerimistööd veel valmis, ehitus käis.”

Presidendi tuba tehti kiiresti valmis, maja soojustamine veel käis. Kokku oli president siin neli päeva, mälestuseks sellest on jäänud hotelli juurde istutatud puu ja sissekanne külalisraamatus:

“Rannahotelli taastamine seesuguseks, nagu ta oli sõjaeelses Eesti Vabariigis, on meie riigi taastamise vähendatud mudel, aga ka riigiaparaadile heaks eeskujuks: Rannahotell on oma kauni näo taastanud tarmukalt, kiiresti ja kvaliteetselt. Olgu siin tehtud töö eeskujuks ja sümboolseks kokkuvõtteks, samas ka julgustuseks Eesti ja eestlase ettevõtlikkusele!

Jõudu tööle soovides Lennart Meri. Esmaspäeval, 23. mail 1994.”

1. juunil sai maja lõplikult valmis ja saabus esimene turismigrupp, 20. juunil oli ametlik avamine. Kohal oli riigikogu esimees Ülo Nugis ja lint lõigati pidulikult läbi.

Kalbus rõhutab, et Rannahotellile on presidendid alati tähendanud sümboleid. Siin oli Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sviit, ja fakt, et taasiseseisvumisjärgne esimene president oli maja esimene klient, on eriti sümboolne.

Seega on mõistetav, et nüüd renoveeriti esimesena just sviit, ülejäänud hotell läheb remonti 2008. aasta algul.

Majast alles vundament ja seinad

Kalbus nendib, et kuigi hotell taastati vastavalt selle kunagisele väljanägemisele, on majast säilinud vaid vundament ja seinad. Täielikult säilis omaaegne ruumide jaotus.

“Toomas Sildmäel, kes pidevalt on olnud Rannahotelli omanud firmade eesotsas, oli siis südametunnistus olemas ja ta on vandunud, et seda jätkub edaspidigi,” kinnitab Kalbus, pidades silmas omaniku pieteeditunnet Pärnu sümbolhoone suhtes.

Omandisuhetes on hiljuti toimunud mõningaid muutusi, sest möödunud aastal müüs Pärnu linn aktsiaseltsile Silfin, mille omanik on Sildmäe, Rannahotelli kinnistu 50 aasta pikkuse hoonestusõiguse.

Kalbus toonitab, et Rannahotelli suur väärtus on asukoht. “Nüüd, kui linn on siia panustanud rannapromenaadi ehitusega, on siin liikudes selline tunne, et pole mingit vajadust välismaale puhkama minna,” ütleb ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles