Tuulekülm muudab miinuskraadid veelgi teravamaks

Külma-tuule indeks ehk tuulekülm näitab, kui külmana inimene teatud õhutemperatuuri ja tuulekiiruse juures õues õhku tegelikult tunnetab.

Üha alanev õhutemperatuur võib tuua koolilastele külmapühad ja sunnib kriitilise pilguga oma õueriietust hindama, aiataimedele lund kuhjama ning lemmikloomi harilikust rohkem toitma.

Kui koolist koju võivad 1.-6. klassi õpilased jääda 20 ja 7.-9. klassi lapsed 25 miinuskraadiga, siis kehalise kasvatuse tunde tohib õues teha noorematel kuni kümne ja vanematel kuni 15 miinuskraadi korral.

Nende numbrite puhul arvestatakse temperatuuri ja tuulekiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksitki.

Üha enam kõneainet pakkuv külma-tuule indeks näitab, kui külmana inimene õues õhku tunnetab. Näiteks eile hommikul ei tundunud pea 20 miinuskraadi paljudele tööletõttajatele sugugi erilise külmana. Teinekord on paari miinuskraadi hoopis raskem taluda.

Just tuul suurendab oluliselt külmatunnet, kuna jahutab nahapinda. Nii ongi tuulekülma iseloomustav number madalam kui see, mida näitab termomeeter akna taga või mis on raadios välja kuulutatud.

Lipp lipi peal

Pakasega õue minnes on oluline kihiti riietuda. Kaitseliidu üleelamisõppe koordinaator Erki Vaikre kirjutas Sõdurilehes, et materjalist olulisem on, et riietus oleks avar ja kihiline. “On ju õhk see, mis riidekiududes sooja hoiab, seetõttu on liibuv jope või väike saabas ülejäänud materjalide soojahoiu nullija,” selgitas ta. “Samuti on üks ülisoe jope palju halvem valik kui mitu kihti sooje rõivaid, mida katab õhuke tuule- ja niiskuskindel jope.”

Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Mehis Born lisas, et ääretult oluline on kanda korralikku mütsi. “Miinus kümne kraadiga kaotab inimene kehasoojusest 50 protsenti just pea kaudu ja 20 külmakraadi puhul võib soojuskadu olla juba 75 protsenti,” rõhutas ta. “Samuti soovitaks olla ettevaatlik inimestel, kes kannavad kõrvarõngaid. Need tuleks õue minnes ära võtta või mütsi-salliga kinni katta.”

Meestel tasub kõrva taha panna Vaikre hoiatus, et kõva külmaga on raseerimine ohtlik. Nimelt kaitseb karvkate nägu külma eest. Samuti hoiab näonahka loomulik rasu koos surnud naharakkudega, mis raseerimisel eemaldatakse.

Õuekoerale suurem ports

Pärnu Kenno loomakliiniku loomaarst Maarika Veelaid pani aga koeraomanikele südamele, et soojendatud kuudist, tuulevarjust ja pehmest asemest on vähe kasu, kui ei arvestata koerte vajadusega lisaenergia järele. Õhutemperatuuri langedes peab koer toiduga tavalisest rohkem kilokaloreid saama.

“Täpselt sama mis puud ahjule on toit koerale: igapäevane küte ja energiaallikas,” sõnas Veelaid. “Lühikarvalistel koertel suureneb igapäevane energiavajadus talve karmides tingimustes 95 ja pikakarvalistel 60 protsenti.”

Paraku on koera seedesüsteem ehitatud nõnda, et toidukoguste suurendamine kiirendab oluliselt seedimist, ja tulemuseks võivad olla harilikust suuremad hunnikud valgel lumel. Koer külmetab energiapuuduses ikka edasi.

“Lahenduseks saab olla vaid “kütuse” vahetus kõrgema energiatihedusega toidu vastu või toidu energiasisalduse tõstmine toidulisandite abil,” tõdes Veelaid. “Kuna koerlaste põhiline energiaallikas on rasv, toob mõningast leevendust supilusikatäie toiduõli või rasva lisamine igapäevasele toidukogusele. Aga sellega ei tohi liialdada, sest liigse rasvaga võime saada raske seedehäire või koguni kõhunäärmepõletiku.”

Puud loori alla

Aiaomanikud silmitsevad praegu murelikult oma viljapuid, kas need peavad ikka aina käredamaks kiskuvale pakasele vastu.

Saare-Tõrvaaugu talus viljapuid kasvatav Harri Poom ütles, et lühiajaline 30kraadine pakane ei tohiks ploomi- ega kirsipuid veel ära võtta. Kasuks tuleb seegi, et suur külm ei tulnud tänavu ootamatult ja taimed on jõudnud miinuskraadidega kohaneda.

“Noored puud võib enne käredat külma mässida mõne talveloori sisse. Kui temperatuur lühikest aega alla 30 langeb, kaitseb loor puud edukalt,” õpetas Poom.

Aianduspoodides müüakse pakasekangaid, aga samuti võib puud mässida katteloori sisse. Veel tõhusamat abi leiab hoopis lumest, kuhjates selle ümber väikeste puude võimalikult kõrgeks. Oksi kattev lumi ja härmatiski kaitsevad puid praegu külma eest.

Viinapuud on omanikel ilmselt juba korralikult kaetud, küll tasuks praegu kile- või klaaskasvuhoonetes viinapuid “soojustada”, näiteks neile lund kuhjata. “Ma isegi viisin just eile hunniku lund kasvuhoonesse viinapuude peale,” lisas Poom.

Õunapuud peaksid praegu ilusasti vastu pidama, nende pärast peab muretsema hakkama, kui temperatuur langeb 40 külmapügalani.