AS FjordFresh Holdingu juhid on Kopenhaagenis, et selgitada investoritele Audru kalafarmi arenduse takerdumise asjaolusid ja advokaatidele riigiprokuratuuri esitatud süüdistusi.
Kalafarmi arendus puksib
24. jaanuar 2010, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Investorid on kehtestanud täisleppimatuse korruptsiooni suhtes, mistõttu rahakraanid ei avane enne, kui Eestis on kohtuasi klaaritud.
Kuigi süüdistuskokkuvõte saadeti kohtusse 22. detsembril, pole siiani määratud eelistungi aega. Arendajate ülesanne on veenda rahastajaid krediiti andma, sest projekt ripub juuksekarva küljes.
Miks Audrusse?
FjordFreshi kalafarmi projekt on suur ja ainulaadne, sest suletud tsüklisse koondatakse kogu tööstus algusest lõpuni. Sisuliselt kasutatakse kala jäägitult ära keskkonda kahjustamata. See oleks maailma suurim maismaal asuv kohakasvandus ja -töötlemisettevõte. Mahukamad on vaid Norra avamere sumpkasvandused.
Asukohakandidaate oli mitu, üks isegi Lätis. Audru kasuks otsustati seepärast, et siin on küllalt vaba maad, lähedale jääb sadamalinn, jagub vaba tööjõudu ja pinnas sobib kalabasseinide rajamiseks. Näiteks Taanis või Hollandis on võimatu osta vajalikul määral vaba maad, samal ajal kui Eesti üllatab taanlast Thorben Nielsenit sellega, et siin on palju maad, millel midagi ei kasva ega toodeta.
Kalafarmi äriidee võrdlus rabab
Audru kalafarmi idee sündis 2006. aastal koos perekond Bianchiga Šveitsist. See pere on viimased kümme aastat olnud Eesti suuremaid partnereid kalanduses.
Plaan rajati 10 000tonnisele aastatoodangule ja reale tehnoloogilistele uuendustele, nagu null-keskkonnamõju ehk kogu kalasõnnik eemaldatakse veest ja töödeldakse väetiseks. Tootmine oleks täielikult lahutatud looduslikest kalahaiguste riskidest, robot kontrolliks kalade kasvukeskkonda.
Äriplaan nägi ette 80 miljoni euro suurust investeeringut, kuid läks muutmisele aprillis 2008.
Tunamullu aprillist novembrini tehti äriplaanis olulisi muudatusi. Peamised neist olid mahu suurendamine 80 000 tonnini ja investeeringu tõstmine 440 miljoni euroni.
Koha kõrval mitmekesistus kasvatatavate kalade sortiment. Spetsialiseerumine määrati järgmiselt: neli aretuskeskust (koha, ahven, kammeljas, lõhelised), neli paljunduskeskust, neli kalafarmi, kolm töötlemistehast, väetisetehas ja müügifirma.
Euroopa keskmine aretusfarm on praegu 200-350 ruutmeetrit suur, FjordFreshi aretusfarm aga umbes 8500ruutmeetrine. Fjord-Freshi paljunduskeskuses saab toota aastas 60 miljonit kalamaimu, Euroopa keskmises 0,2 miljonit kuni miljon maimu.
Kalafarmides kasvatatakse viie- või 20grammised maimud üles kaubakala kaaluni (ühest seitsme kilogrammini).
2007. aastal tootsid Eesti 28 kalafarmi kokku 784 tonni kaubakala, mis teeb farmi kohta keskmiselt 28 tonni. FjordFreshi neli farmi hakkavad aastas tootma kokku 80 000 tonni kala. Üks Audru kalakasvanduse farme annaks seega üle 700 korra rohkem toodangut kui senine keskmine farm.
80 000 tonni eluskala töötlemisel saadaks umbes 48 000 tonni vääristatud toodangut. Kalakasvatuse kogumaht oleks samas suurusjärgus kogu Eesti kalapüügimahuga.
1200 töökohast täidaks lõviosa kohalikud või mujalt Eestist, vaid viis protsenti (60) moodustaksid asjatundjad välismaalt. Juba praegu koolitab FjordFresh spetsialiste Eestist.
Oppari sõnutsi on FjordFresh kulutanud seni arendusele Eestis 48 miljonit krooni. Nielsen lisab, et ettevõte on võtnud lepingulisi kohustusi umbes 330 miljoni krooni eest, lepingud on 40 firmaga, mis osutavad eri teenuseid. Projekti kallal on viimased kaks aastat töötanud 120 inimest.
"Võin kätt südamele pannes öelda, et FjordFreshi puhul on tegemist pikaajalise investeeringuga Eesti kalandussektori tehnoloogilise taseme uuendamisse ja selle kaudu Pärnumaa elanike elatustaseme püsivasse tõstmisse," kinnitas Nielsen.