/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/01/28/303195t1h6dff.jpg)
Pärnu sadama sadamakapteni Riho Printsi sõnul on Liivi ja Pärnu lahel jäämurdetöid teostava veeteede ameti mitmeotstarbelise laeva EVA-316 töö praegu rütmiline ja seega puudub otsene vajadus lisalaeva järele.
EVA-316 saab praegu Liivi lahel jäämurdetöödega hakkama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prints selgitas BNSile, et EVA-316 jagub küll võimsust, kuid mingil hetkel võib lisalaev osutuda vajalikuks, sest Eva-316 läbitav maa on pikk ja "toomise kiirus ei tarvitse rahuldada enam laevaomanikke".
Kui EVA-316ga peaks midagi juhtuma, on vastavalt konkursile asenduslaevaks Tallinnas baseeruv Soome vedurlaev Protector, mida võiks kasutada ka lisalaevana.
Prints märkis, et tellimuse esitamine riigile lisalaeva saamiseks on lihtne, kuid eraldi küsimus on selle täitmine, sest see nõuab lisaraha.
Prints lisas, et Protector on varem Pärnus töötanud ja saaks seal hakkama.
Rüsijää on praegu Kihnu kandis ja üle Ruhnu. "Isegi see rüsi, mis on põhja pool Ruhnut ja natuke meie poole, pole oluliselt suur rüsi – kaks kihti üksteise peal," rääkis Prints.
Ta lisas, et EVA-316 käib jääd lahti ajamas Ruhnust lõuna pool. "Paar päeva tagasi oli seal isegi vesi, aga nüüd on uus jää tekkinud ja see on 15-20 sentimeetrit paks ning Liivi laht on jälle täiesti jää all.
Pärnu kanalis on paks, enam kui poolemeetrine püsijää, mis Printsi sõnul ei liigu õnneks paigast. Pealegi pole olnud lääne- ja edelatorme.
Veeteede amet karmistab keeruliste ilmastikuolude tõttu alates pühapäevast nõudeid Pärnu sadamasse sisenevatele ja sealt väljuvatele jäämurdja teenindatavatele laevadele.
"Eks laevu kipub vähemaks jääma, mis meile üldiselt ei meeldi. Enamik, mis käivad, on siiski üle 2000kilovatise võimsusega. Väga suured ja võimsad laevad ei mahu sadamasse süvise pärast ja samuti kimbutab madal vesi," kommenteeris Prints.
Veeteede amet nimetas oma teates nõuete karmistamise põhjustena jää rüsistumise, ladestumise ja kuni 50 sentimeetrini paksenemise.
Alates pühapäevast peab Pärnu sadamat külastavatel laevadel olema jääklass 1B Lloyd’s registri järgi või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass ja peamasina võimsus vähemalt 2000 kilovatti.