Pärnu linnavalitsus toetab muuseumide liitmist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ühendmuuseumi moodustamise järel kaotaks Pärnu muuseum iseseisvuse.
Ühendmuuseumi moodustamise järel kaotaks Pärnu muuseum iseseisvuse. Foto: Ants Liigus

Kultuuriministeerium küsis maa- ja omavalitsustelt, mida need arvavad 15 riikliku maakonnamuuseumi liitmisest ühendmuuseumiks.


Pärnu linnavalitsus toetab ühendmuuseumi ideed, Pärnu maavanem Andres Metsoja seevastu ütles, et saatis kultuuriministeeriumile vastuse, mis taunib muuseumide liitmist.



“Kultuuriministeeriumi plaan 15 riikliku maakonnamuuseumi üheks suureks asutuseks liitmise kohta on halvasti põhjendatud ning idee tervikuna jääb mulle arusaamatuks,” ütles Metsoja. “Seetõttu ei saa Pärnu maavalitsus kultuuriministeeriumi seisukohaga seekord nõustuda.”



Metsoja lisas, et ta on sama meelt Pärnu muuseumi direktori Aldur Vungiga, kelle arvates võiks liita küll muuseumi tugiteenistused, nagu raamatupidamine, arvutiteenindus, kuid muuseum peaks jääma maakondlikult iseseisvaks, mitte alluma Tallinnast või Tartust juhitavale ühendmuuseumile.



Linn usaldab ministeeriumi


Pärnu kultuurielu kureeriv abilinnapea Jane Mets teatas, et linnavalitsus on otsustanud toetada kultuuriministeeriumi kavatsust liita maakonnamuuseumid hiigelasutuseks.



“Ma pean õigeks usaldada muuseumiala spetsialiste, kes ministeeriumis töötavad,” selgitas Mets. “Kui nemad peavad õigeks muuseumid liita, tuleb seda otsust toetada, eriti kui see toob riigile kaasa rahalise kokkuhoiu, nagu lubati. Pealegi pole Pärnu muuseum kunagi olnud linnaasutus.”



Ühendmuuseumi vastu on maakonnamuuseumide juhid, kes viimastel kuudel on kultuuriminister Laine Jänesele saatnud ühendmuuseumi mõtet maha tegeva kirja ning teise samasuguse läkitanud valitsusele, parlamendile ja president Toomas Hendrik Ilvesele.



Aldur Vunk avaldas kartust, et Pärnu muuseum kaotab suures masinavärgis oma näo ja selle tegevus hakkab ühendmuuseumi allasutusena otseselt sõltuma ühiseelarvest ja kaugel asuva administratsiooni eelistustest.



Otsustatud asi


Ühendmuuseumi loomine näib otsustatud olevat: liitumiskuludeks on ette nähtud kaks miljonit krooni, muuseum peaks tööle hakkama juunis ja aprillis on ministeerium lubanud kuulutada konkursi asutuse juhi leidmiseks. Kultuuriministeerium on avalikustanud sellegi, et uue ühendmuuseumi administratsioon võib tööle hakata Tartus, kus ministeerium näeb tulevasele ühendmuuseumile tuge Eesti Rahva Muuseumi näol, millel on niikuinii maakonnamuuseumidega tugev side.



Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, kes on olnud muuseumide ühendamise eestkõneleja, selgitas, et kogub kokku ministeeriumi vastused, et vajadusel anda selgitusi ja vahetada arvamusi. “Valitsuse seisukohta küsitakse juhul, kui jäävad eriarvamused ühendmuuseumi loomise suhtes,” lubas asekantsler.



“Ühendmuuseumi näol tekib tugev riigiasutus, millel on käibevahendeid ja organisatsioonilist võimekust lisaallikate osas, sealhulgas tuua Euroopa Liidu raha muuseumi valdkonda,” ütles Pärn.

Tagasi üles