Karm ja lumerohke talv on põhjustanud merelähedastes madalates järvedes hapnikuvaeguse, mis ohustab kalade elu kuni järvede ummuksisse jäämise ja suurema osa kalastiku hukkumiseni. Vabatahtlikud on asunud järvi päästma.
Vabatahtlikud päästavad Pärnumaa järvesid
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
2. märts 2010, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõhela ja Ermistu järve päästmise nimel on töövabast ajast rassinud kohalikud mehed eesotsas Tõstamaa vallavolikogu liikme Madis Martsoni ja külavanem Andres Lauriga.
“Esimest korda olime jääl vabariigi aastapäeval ja püüdsime jäält lund lükata, et valgus pääseks jää alla ja veetaimestik hapnikku toodaks,” rääkis Martson.
Loodusmaja laenas mõõteriista
Martson selgitas, et järsk sula on olukorda järvedel kiiresti muutnud, traktoriga pole enam arukas jääle minna. Ehkki ta püüdis seal masinaga vett järvest jääle pumbates veekogu aereerida läinud laupäevalgi.
Pärnu loodusmajast andis tuntud veetaimestikuteadlane Jüri Tenson Tõstamaa meestele järvehapniku mõõtmiseks aparaadi ja käis nädalavahetusel ise kohal. “Olukord pole nii hull, kui kardeti,” teatas Tenson. “Jää peale tekkinud vees mõõtsime 13 milligrammi hapnikku liitri kohta.”
Tensoni arvates tuleb jäässe auke puurida. “Lund jää peal enam polegi, see sula päästab järved ära, aga auke on vaja puurida, et võimalikult palju ja kiiresti hapnikurikast vett järve pääseks,” põhjendas ta.
Maavanem kukkus vette
Kaisma Suurjärve päästmise etteotsa asus mittetulundusühing Järvemaastik, mille juhatuse esimees on Pärnu maavanem Andres Metsoja.
“Kaisma Suurjärve jäält lume lükkamine ei tulnud sula tõttu välja, aga auke puurisime ligikaudu 100,” teatas Metsoja, kirjeldades, et kui nad plaanisid puurida auke järve veega toitvasse peakraavi jäässe, siis üllatuslikult polnudki lume all kandvat jääd.
“Sain vööst saadik märjaks ja uputasin telefoni ära,” naeris maavanem. “Järgmine kord olen targem ja ületan kraave metsloomade jälgi pidi.”
Järgmine kord võib tulla juba järgmisel talvel, sest madalaid järvi tabab hapnikuvaegus kiiresti.
Nii Tõhela, Ermistu kui Kaisma Suurjärve abistamiseks olid avatud arveldusarved. Kaisma järve päästmiseks koguti 1600 ja Tõstamaa valla järvede abitöödeks 240 krooni.
“Aitäh kõigile, kes leidsid võimaluse annetuse tegemiseks!” tänas maavanem Metsoja. “MTÜ Järvemaastik ostis saadud raha eest jääpuuri, et järgmistel sellistel talvedel oleks tagatud meie valmisolek järve päästa.”
Harrastuskalurite nimel Tõhela ja Ermistu järve päästmiseks korjanduse teinud Peeter Raja lubas annetatud 240 krooni üle anda Tõstamaa meestele.
Tõstamaa vallavolikogu liige Martson ütles aga, et kõige suuremat puudust tunnevad nad inimkätest.
“Kellel tahtmist Ermistu ja Tõhela järvel ilma palgata külmas veesupis auke puurida, on ikka veel meil oodatud,” kutsus Martson.
Järvede ummuksisse jäämise ohust teavitas keskkonnaamet kümmekonna päeva eest, märkides, et Tõhela järves mõõtsid keskkonnateenistuse töötajad jääaluse vee hapnikusisalduseks 0,5 milligrammi liitri kohta, samal ajal kui kalade hingamisraskused algavad juba viie milligrammi hapnikusisalduse puhul.