Mart Vaiksaar: Õigeaegne vastuseis majanduse jahenemisele aitab jalul püsida

Tori vallavanem Mart Vaiksaar. Foto: Urmas Luik

Tori on maakonna 17 valla hulgas ainus, millele oktoobrivalimiste järel leiti vallavanem konkursiga. Nüüd on Mulgimaalt Viiratsist tulnud ja sealse vallavolikogu töö kogemusega Mart Vaiksaar olnud uues ametis sedavõrd kaua, et küsida, kuidas tal läheb 2543 elanikuga omavalitsuse juhtimine. Sellise, mis võtab enda alla 281 ruutkilomeetrit ja kus on 20 küla ning alevik, vallakeskus Tori oma põrgu, kiriku ja hobusekasvandusega.

Mart Vaiksaar, esimesed 100 päeva on teil Tori vallavanemana ümber saanud. Milliseid rõõme ja muresid olete selle ajaga jaganud?

Rõõmu teeb, et inimesed, kellega koos töötan, on toredad. Koostöövalmid ja aruteludeks avatud. Aga asjaajamise osas käib igapäevatöö, keegi mulle vähese ametisoleku aja tõttu allahindlust ei tee.  

Tegelikult on kohalikud valimised uue volikogu ja valitsuse suhtes väga halval aastaajal – sügisel. Valitsusel tuleb koostada järgmise aasta eelarve. Samal ajal on tihti tegemist uute inimestega, kellel kulub mingi aeg sisseelamiseks. Peale selle on detsembris palju traditsioonilisi ja muid aastalõpuüritusi. Koormus on väga suur.

Olen harjunud pinge all töötama, minule ei ole töös ette kerkivad probleemid mure, vaid tavaline töökeskkond. Kuigi jah, pingelise eelarve taustal ei ole kerge otsuseid teha. Õnneks on mul toeks tubli ametnikkond.

Missuguseid investeeringuid lubab vallaeelarve tänavu teha?

Olen märganud, et Eesti ühiskonnas on juurdunud reegel, et asutust või organisatsiooni saavad juhtima naisterahvad kahel juhul: kui mehi enam üldse võtta pole või peavad nad selleks meestest pea jagu üle olema. Tori valda juhtis minu eelkäijana Enda Link. Valla majandus ja tavad on heal järjel, sama võib öelda varasemate eelarvete planeeringute kohta. Õigel ajal reageeriti majanduse jahenemisele, seetõttu on valla seisund nii majanduslikus kui töökeskkonna mõttes stabiilne. Eelarves on eraldi real küllalt suur summa raha europrojektide kaasfinantseerimiseks.

Investeeringute osa eelarves ei ole tänavu suur. Mõni teelõik peaks saama mustkatte, peale selle hoonete remondid. Kuna projektipõhiste rahastamissüsteemide veskid jahvatavad aeglaselt, tegeleme põhiliselt pinna ettevalmistamisega järgmise aasta suuremateks tegemisteks. Need on veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamine ja väljaehitamine Tori valla kompaktse hoonestusega aladel.

See veevärgindus on möödapääsmatu investeering?

Jah, nagu enne märkisin, on number üks eelistus veevärgisüsteemid. Tori valla territooriumil paiknevad kaevud joodavad meid liialt fluoririkka veega. Seetõttu on tarvilik meil aastaks 2013 riigi nõude alusel vee ainetesisaldus normi piiresse saada.  

Mis teeb ühele maaomavalitsusele enim peavalu, kas vallaelanike tööhõive, hange lükatud teehoiuraha või midagi muud?

Mured on erinevad, palju sõltub aastaajast. Tänavune lumerohke talv on tõepoolest lumelükkamise kulutused, võrreldes varasemate aastatega, ligi kolmekordistanud. Eks suviseks teehoolduseks jää vähem raha, sest rahakott on ikka üks.

Tööhõive on tõsine küsimus kogu riigis, Tori vald pole erand. Toimetulekutoetuse taotlejate arv on paari aasta taguse ajaga võrreldes mitmekordistunud.

Arvan, et majanduse areng käib tõusude ja langustega. Küll saabuvad paremad ajadki. Seniks ei tohi käsi rüppe lasta. Igast olukorrast on väljapääs. Aga peavaluta elada poleks huvitav.

Haldusterritoriaalse reformi teema on nagu kuum kartul, mida poliitikud käest kätte veeretavad. Kellele ja miks läheks Tori vald kosja, kui eraldi enam ei saa ja ümberkorraldused tuleb teha nagunii?

100 päevast ei piisa, et sel teemal asjaline olla. Arvan, et aasta pärast, kui volikogu mind nii kaua ametis peab, olen vastuseks küllalt küps.

Mida arvate valdade sundkorras ühendamisest?

Selles suhtes on mul isiklik seisukoht olemas. Minu teada alustati haldusreformiga ülaltpoolt juba sõjaeelse Eesti Vabariigi lõpuaastatel. Kahjuks katkestas Teine maailmasõda kõik. Haldusreformi saabki planeerituna teha ainult ülaltpoolt. See, et kuskil mõni vald-linn ühte heidab, on kaootiline protsess ega lahenda omavalitsussüsteemi vaevusi tervikuna. Omavalitsused peaksid olema keskmiselt suuremad nii elanike arvult kui territooriumilt. Vaatamata pidevale ärgitamisele ülaltpoolt reformi teha, pole see teoks saanud. Tõenäoliselt on tegemist poliitiliste mängudega: kelle hääled olukorra muutumisega tulevad või kaovad.

Talv hakkab mööda saama. Olete lõpetanud Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja diplomeeritud treener-õpetaja. Kas jõudsite vallavanema töö kõrvalt suusad alla panna? Või käisiste Tartu maratonil?

Suusatamas olen jõudnud mõne korra käia, sai isegi Pärnumaa talimängudel Tori valda esindatud. Tartu maratonil olen aastaid osalenud, tänavu jätsin vahele. Ilma trennipõhjata pole mõtet organismi lõhkuda. Kahjuks on töökoormus mõnda aega nii suur olnud, et elu jaguneb arvutitooli ja autoistme vahel.

Teie üks harrastusi on palkmajade taastamine. Milliseid töid plaanite puhkuse ajaks Uueda talus Muraka külas, kus on teie vanematekodu?

Arvestades lühikest ametisoleku aega, on tänavune puhkus üsna napp. Tulevikus tahaks taluaida taastada. Kolmandik sellest on säilinud, ülejäänud tuleb oleva järgi üles ehitada. Füüsiline töö pakub lõõgastavat rahuldust vahelduseks ajude ragistamisele.

Käesoleva aasta suvetööna pean tähtsaks elumaja soojustamist. Aastatetagused seinamaterjalid ei lase toast läbi akna talvepilti nautida. Külm on! Aga elu on ikka nii, et alati ei saa teha seda, mida hing ihkab. Tuleb teha, mida tarvis.