Helkuritega varustatud rakmetes juhtkoer hakkab pimedat Mati Pressi juhatama mööda tuttavaid teid teepervest järgmise perveni.
Pärnu esimene juhtkoer Arina võib sõita bussiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Pärnusse jõudnud juhtkoera treener Veronika Malm rääkis, et labrador Arina peab oskama igast teeservast Matile teada anda, üldjuhul leiab koer üles ka sebra.
Urisev koer ei ole kuri
Rakmete järgi on Arina kergesti äratuntav autojuhtidele ja teistele liiklejatele.
Arina jääb hätta vaid foorituledest arusaamisega. Pimedatele mõeldud helisignaale kuuleb Pärnus neljal Tallinna maantee ristmikul.
Jaanipäevaks lubas linnavalitsus paigaldada Riia maantee 11 asuva pimedate ühingu maja lähedale ja bussijaama fooridele signaalseadmed, rääkis Lääne-Eesti pimedate ühingu juhatuse esimees Rein Nairis.
Seni peavad pimedad rohelise tule ära tundma automüra järgi või kõrvalise abiga.
Malmi jaoks juba neljas treenitud juhtkoer lamas eile vaikselt oma rakmetes.
Kui talt rakmed ära võtta, tähendab see talle vabadust, siis tohib koer teha, mida tahab, selgitas Malm.
Tööajal peab Arina seisma ühe koha peal, kui temalt seda nõutakse. See tekitab Malmi sõnul probleeme lastega, kes tahavad vaikset labradori paitada ja patsutada.
Siis võib ta hakata urisema, kuid see ei ole ähvardav urin, seletas Malm.
Pigem uriseb Arina ütlemaks, et ära astu mulle peale või seisa mu kohal, mainis koera treener.
Arina kardab mehi
Poolteist aastat kutsikat kasvatanud Malm märkis, et kuna Arinat on treeninud naisterahvas, võib ta meesterahvastega olla natuke kartlik.
Pressile annab juhtkoer võimaluse käia väljas saatjata. Samal ajal on juhtkoerad põhjustanud negatiivset vastukaja auto- ja bussijuhtides, samuti kohvikutes, kus palutakse koeral lahkuda.
Labrador ei hammusta, teda ei tasu karta ja juhtkoeraga pimedat inimest peab laskma sõita ühissõidukites, selgitas Nairis.
Ühte pimedat neiut ei lubatud sõita koeraga Tallinnast Tartusse, sest bussijuht oli kunagi neljajalgse käest hammustada saanud, rääkis Nairis.
Esimesena hakati koeri kasutama pimedate juhtimiseks Inglismaal, Eestisse on nad jõudnud tänu soomlastele, rääkis Malm. Labradoril on soov inimest teenida, seletas ta. Arina otsib ka kiitust ja kardab karistust.
Malm lisas, et karistus ei ole midagi hullu, vaid koeral kaelarihmast kõvemini tõmbamine.
Kui ta hakkab kõrvale vaatama või vales suunas liikuma, tuleb seda teha, märkis Malm.
Tavaline juhtkoer maksab umbes 50 000 krooni. Sinna hulka kuulub kutsika ostmine, toitmine ja treenimine.
Arina maksis 35 000 ja tema eest maksis Pärnu maavalitsus. Eestis on praegu 20 juhtkoera, neid treenib sihtasutus Juht- ja Abikoerte Kool.