Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Valge kepi päev ärgitab vaegnägijad kodust välja

Rahvusvahelise valge kepi päeva puhul kogunesid vaegnägijad koos saatjate ja sotsiaaltöötajatega eile Pärnu maavalitsuse saali seminarile “Mida teed, kui kohtad pimedat inimest?”.

Pärnu heli- ja punktkirja raamatukogu juhataja Juta Adams sõnas, et mida aasta edasi, seda rohkem tuleb vaegnägijaid toaüksindusest teiste hulka, sest see annab neile jõudu elada ja tegutseda.

Adams ütles, et kui ta nägemine hakkas kaduma, sattus temagi masendusse. Tal soovitati liituda pimedate ühinguga. Naine küsinud otsejoones, mis head see ühing talle anda võib. “Nüüd kinnitan, et saatusekaaslaste toel leidsin endas jõudu elada täisväärtuslikku elu,” sõnas ta.

Pimedate liidu Pärnu osakonna nimekirjas on 190 inimest, neist 145 on Adamsi ütlust mööda Pärnu linna kodanikud. “Olen kindel, et maal on küllalt veel nägemispuudega inimesi, kes kauge maa tõttu pole meie tööga liitunud,” lausus ta.

Eilsel seminaril rääkis Eesti pimedate muuseumi juhataja Aldo Kals pimeda abilisest - valgest kepist. Eesti esimene täispime doktori kraadiga teadlane on lõpetanud keskkooli Pärnu-Jaagupis, kaks aastat tagasi kaitses Kals väitekirja “Hariduse osa Eesti nägemisvaegurite integratsiooni ajaloos” ja pälvis filosoofiadoktori kraadi ajaloo alal.

Kalsi järel võtsid kirjanduse teemal sõna pimedate raamatukogude juhatajad Priit Kasepalu ja Juta Adams. Tartu Emajõe kooli eripedagoog Anne Kõiv rääkis liikumisest saatjaga ja saatjata. Anu Lokke ja Veronika Malm juht- ja abikoerte koolist kõnelesid juhtkoerast pimeda elus.

Pidupäevalisi tervitasid Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ja Pärnu abilinnapea Margus Tammekivi, muusikalist külakosti pakkus pimedate ühingu ansambel Rannapiigad.

Tagasi üles
Back