Ajal, mil kevad koputab uksele, võtab täistööhoogu Pärnu ja lähiümbruse võrgustikke siduva teemaplaneeringu koostamine, mõjutades ligi kahe kolmandiku pärnumaalaste elu.
Kuldne poolkaar embab Pärnut
9. märts 2010, 09:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Planeeringut veab Pärnumaa omavalitsuste liit, mis selle koostamise tarvis sai Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismidest 3,1 miljonit toetuskrooni.
“Teemaplaneering hõlmab kolme suuremat uuringut, need on valglinnastumine, avalikud puhkealad ja transport,” ütleb Pärnu maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiiu Pärn.
Sindi koht
Pärn nendib, et koostöösse tuleb kaasata kohalikud ettevõtjad.
“Võrgustiku keskmes on praeguste vallakeskuste arendamine, aga ka linnast välja kasvanud uued elualad, lähipiirkonna harmooniline arendamine, et kõik teenused ei koonduks ainult Pärnu linna,” selgitab Pärn.
Pärnu naaberlinnas Sindis tuntakse arengut ahistavat kitsikust.
“Põhimõte on see, et tinglikult räägime Suur-Pärnust, oleme kõige kaugemas punktis ja alguses ei olnud me teemaplaneeringus sees,” möönab Sindi linnavalitsuse ehitusinsener Vallo Vaargas. “Aga me oleme Paikuse lähinaaber, Paikusega väga seotud, kokkupuutepunkte on hästi palju, kas või näiteks see, et kasutame bussiliini number 40, mis on maakonnas kõige tihedam bussiliin.”
Vaargas mainib seostena kooli ja arstiabi, aga ka insenerikonstruktsioone.
“Kui 2006. aasta ehitusbuum oleks edasi kestnud, siis 300 meetrit tühja maad Kotka ja Pääsukese puiestee vahel oleks juba täis ehitatud,” viitab Vaargas Sindi ja Paikuse piirialale. “Hiljuti oli Via Baltica arutelu, et teelt mahasõitudega oleksid rahul mõlemad linnad. Aga meil oma tööstusega on kuue ruutkilomeetri peal kitsas, teised arenevad vasakule ja paremale.”
Sauga magala
Sauga abivallavanem Harri Aas vaidleb vastu arusaamale, nagu oleks vallakeskus Sauga alevik Pärnu linna magala.
“Magala väidet ma ei jaga, meil on küsimus selles, kuidas luua töökohti ja parandada inimeste elukeskkonda. Raskele ajale vaatamata on plaanis oma tööstusrajooni arendada,” ütleb Aas.
Aasa väitel on eesmärk piirkonna tasakaalustatud areng, aga mitte see, et Sauga ja Pärnu vahel on kriips ja piltlikult öeldes piiritulp poolitab kergliiklustee.
“Kui liidame need magusad kohad linnaga, mis saab siis teistest kohtadest?” küsib Aas.
Paikuse piir
“Piiri kallale ei läheks,” kostab Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, eitades ühise omavalitsuse kujunemist Pärnu või Sindiga.
Erkmanni väitel on teenused, kultuuri- ja sportimisvõimalused, kommunikatsioonid ja infrastruktuur Paikusel seotud mõlemale poole jääva piirilinnaga ning eesmärk on elukvaliteedi tõstmine.
“Pärnu ja linna ümbruse planeering on suur samm selles suunas, mida saame teha ja mida vajame arenguks,” arutleb Erkmann. “Aga maakonna eripära ei saa olla see, et Pärnu ja selle ümbruse vallad moodustaksid ühe suure omavalitsuse, kus on ligi 60 000 elanikku, ja vastukaaluks jääks Lavassaare vald 500 elanikuga.”
Audru ootused
Audru vallavolikogu esimees Siim Suursild väidab, et Audru valla ootused teemaplaneeringu suhtes on seotud peamiselt bussiliikluse, kergliiklusteede võrgustiku ja hariduse, kaasa arvatud huviharidusvõrgustiku ühtse planeerimisega ja arendamisega.
“Praegu õpib Audru valla lastest meie valla koolides kaks kolmandikku ja üks kolmandik Pärnu linna koolides,” täpsustab ta.
Vald plaanib ühendada Lihula maantee äärsed kergliiklusteede lõigud tervikuks ning siduda Pärnu linna ümbritsevate ja läbivate kergliiklusteede võrgustikuga. “Samuti loodame ühtlustada visiooni perspektiivsete tootmisalade valikul ja planeerimisel,” lisab ta.
Suursilla arvates on Pärnu ja Audru vahelise ala, peamiselt Lihula maantee ümbruse sulandumine Pärnuga paratamatus ja järgib samasuguseid valglinnastumise põhimõtteid muu Euroopaga.
“Vaatamata omavalitsuste vahelistele piiridele, peame jälgima, et meie elanikud saaksid maksimaalselt parima teenuse, mida meil on selles piirkonnas pakkuda,” kinnitab Suursild.
Keskmes Pärnu
Pärnu linnapea ja eelmine maavanem Toomas Kivimägi näeb linna ja lähiümbruse teemaplaneeringus mitut olulist momenti.
“Pärnu ja selle lähivaldade integreeritud ühistransport, ühtne piletisüsteem, terviklik ja seotud kergliiklusteede võrgustik on elementaarsed vajadused, ent praegu oleme ideaaleesmärgist veel üsna kaugel,” tõdeb Kivimägi. Nimetatud teemaplaneering on oluline etapp nimetatud eesmärgi saavutamiseks nelja lähiaasta jooksul.
Kivimägi lükkab ümber naljaga pooleks lendu lastud arusaama, nagu oleks Pärnu linnal naabervaldade vallutamise plaan. “Eelistame avatud koostööd ja integratsiooni,” ütleb ta. “Samal ajal ei välista me võimalikke ühinemisettepanekuid, ennekõike Sauga osas, aga need saavad realiseeruda üksnes siis, kui nii Pärnu linn kui vastav omavalitsus seda soovivad.”
Elanike juurdesaamisega on meeri sõnul aga nii, et Pärnumaa võidab enam, kui kasvatame elanikkonna arvu teiste maakondade arvelt või suurema sündimusega.
“Oluline on vaadata maakonda kui tervikut ja määrav on see, kus üks või teine inimene reaalselt kasutab sotsiaal-, kultuuri- ja infrastruktuuri teenuseid suurimas mahus, sest need on omavalitsustele seotud väga suurte kuludega,” kostab Kivimägi.