Puuetega inimesed pidutsesid Suurejõe rahvamajas

Suurejõe rahvamajja kogunes reedel enam kui poolsada inimest, kel füüsilise või vaimse puude tõttu meelelahutamise võimalusi napib, neile pakkusid seltsi valla pensionärid.

Peoga tähistati puuetega inimeste päeva, mis on igal aastal 3. detsembril. Eeskava oli rahvamaja taidlejailt, muusikat tegi rahvamaja kapell.

“Meie pakume rahvamaja poolt täieliku eeskava, külalised ise saavad vaatamise-kuulamise kõrvalt osaleda ühismängudes ja tantsida,” rääkis Suurejõe rahvamaja noor juhataja Heldi Põder.

Tantsida saab silmadetagi

Põderi kinnitust mööda on säärane üritus rahvamajale esimene ja ta ei ole kuulnud, et mujal ümbruskonnas sellesarnast ette võetud oleks. “Vestlesin külalistega ja tõesti, suhteliselt harva toimub üritusi, mis neile jõukohased,” tõdes ta.

Suurejõe rahvamajas pole kaldteed ega muid mugavusi, mida puudega inimene vajab. Sellele vaatamata tulid kohale needki, kes sunnitud elu ratastoolis mööda saatma.

“Puudega inimese puhul peab majas kindlasti olema abistaja, kes aitab trepist üles-alla,” möönis Põder.

Mõlemast silmast pime Saima Rämmeld kostis tantsutuuride vahepeal hinge tõmmates, et ta on üle 25 aasta tegelnud spordiga ja teist niisama palju rahvatantsuga, jalakeerutus ei jää ära nüüdki.

Viimased kaks aastat on Rämmeld elanud Pärnjõel sotsiaalkorteris. Seal korraldatakse üritusi paar korda aastas. Tihedamalt, kord kuus, on koosviibimised Pärnu pimedate liidus, kuhu Rämmeld kuulub. Siiski käiks pime naine sagedamini väljas, kui ei oleks üht takistust.

“Mul peab olema inimene, kes muga kaasa tuleb. See on see paha viga, et ei ole sellist inimest alati võtta,” seletas Rämmeld.

Kui Rämmeldil tekib soov kuhugi minna, tuleb talle appi kunagine sotsiaaltöötaja pensionär Mare Raba. Kuid abistajalgi on oma elu ja teda pole alati käepärast.

Seltsielu sai hoo sisse

Heldi Põder on Suurejõe rahvamaja juhtinud kolm aastat ning selle ajaga on uue hoo sisse saanud kohalik taidlus ja seltsielu. 1965. aastast tegutseva rahvamaja palgal oli toona vaid majahoidja, kes hoidis hoone köetuna ja korras, kuid ürituste korraldamine oli jäetud juhuse hooleks.

Järvamaalt Imaverest Suurejõele kolinud noore naise ülesanne oli rahvale taidluspisik taas sisse süstida ja maja elama panna. Kolme aastaga on tal see õnnestunud.

Üritusi jätkub rahvamajas igal nädalavahetusel, majas tegutseb kaheksa huviringi: tantsurühmad, lauluansamblid, nukuteatri-, sõnakunsti- ja käsitööring, pensionäride kapell. Eraldi tantsuõhtud on külanoortele.

Põderi jutu järgi võtab rahvamaja tegevusest võrdselt osa nii noori kui vanu. Ehkki külas domineerivad vanemad inimesed, asub siia elama järjest enam noori peresid, sealhulgas Pärnust ja Tallinnastki.

“Suurejõe on hea vaikne ja rahulik koht, kus on kõik elamiseks vajalik: kool, lasteaed, kauplus. Ma olen siinse eluga väga rahul ja arvan, et see on parim paik minu jaoks,” kinnitas rahvamaja juhataja Heldi Põder.