Ranna rajooni villad pragunevad

Pärnu Mere puiestee 1 koduvalvur Coco mängib trepil, mille kõrval esimeselt korruselt kolmandale hakkas seinas jooksma pragu, kui talvekülmade aegu maja kõrval kaevati.

FOTO: Urmas Luik

Talvekülmadega, kui Pärnus Mere puiesteel ühisveevärgi torude tarbeks maad kaevati, värisesid seal majad sedavõrd, et kergemad asjad paigast nihkusid, ja peagi avastasid omanikud seintes praod.


Mere puiestee 1 perenaine Anne Toodu rääkis, et mõnel päeval kõikus maja nii, et pokaalid kapiriiulitel sõitsid vastu klaasuksi. Järgnevatel päevadel aga võis muinsuskaitsealuses majas märgata üha uusi seinapragusid.



Ringi 40 omanik Ann Roosileht nentis, et ehkki nende maja asub Mere puiesteest pisut eemal, vibreeris maja tuntavalt ja üksteise järel hakkasid seintes praod jooksma.



“Ühel päeval ma haarasin lausa lapse sülle ja tormasin ehmatusest ukse suunas, sest maja enam ei värisenud, vaid kõikus,” kirjeldas Roosileht.



Mere puiesteel kaevetöid teinud AS Terrati projektijuht Kuldar Väljataga rääkis, et käis Mere puiestee 1 vaatamas kohe pärast esimest liig suure vibratsiooni tõttu saadud kaebust ja omanikega lepiti kokku, kui tugeva võnketasemeni nad tööd jätkata võivad.



Ekspertiis selgitab süüdlase


Miks aga mõnel päeval vibratsioon eriti tugev oli? “Me arvame, et põhjus võis olla see, et liikusime Mere puiesteel vana trassi pidi ning vanad betoonkaevud ja punnseinad oli vaja lammutada,” selgitas Väljataga.



Pärnu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitustöödel omanikujärelevalvet tegev Ain Kivi ütles, et on korduvalt Mere puiestee 1 vaatamas käinud. “Jah, praod on olemas, aga ei saa kindlalt väita, millest need on tekkinud. Samal ajal ei saa kindlalt eitada, et just torustiketööde tõttu,” lausus Kivi. “Praod peab parandama põhjustaja.”



Kahe elamu omanikud on tellinud pragude tekke põhjuse väljaselgitamiseks ekspertiisi ja ootavad selle vastust.



Väljataga ütles, et kui elanike tellitud ekspertiis leiab Terrati pragude tekkes süüdi olevat, konsulteerivad nad kindlasti teistegi ekspertidega.



Väljataga nentis, et mujalgi on inimesed talvel kurtnud vibratsiooni üle. “On öeldud, et mõni pragu on tekkinud, kuid need pole suurt probleemi tekitanud,” sõnas ta.



Ehitustööde käigus majadeni kanduvat vibratsiooni võib pidada paratamatuks.



Külmunud maapind


“Inimesed räägivad, et kui buss mööda sõidab, maa vibreerib. Ehitustööde käigus on vibratsioon veel suurem, kuna tegemist on raskete masinatega,” tõdes projektijuht. “Loomulikult, Pärnu vesiliiva tingimustes kandub see vibratsioon edasi ja kuna suvekuudel Pärnus kaevetöid teha ei lubata, tuleb neid teha talvel, kui maapind on külmunud, mis omakorda tekitab vibratsiooni. Paraku on enamik hoonetest vanad puumajad, millel puudub korralik vundament.”



Väljataga rääkis, et enne tööde kallale asumist kohustab leping neid tegema kõrval asuvatest majadest väljast fotod, fikseerimaks hoonete olukord.



Ehk oleks majaomanikel, kelle kodu juurde alles tullakse torustikke rajama, samuti tark võtta fotoaparaat, seadistada sellel kuupäev paika ja teha võimalikult palju pilte oma maja seest. Fotod aitaksid tulevikus vaidluste puhul tõestada, et praod tekkisid just sel ajal, kui maja ees kaevati.

Tagasi üles