Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti õmmeldi Keila haiglas kahele pärnumaalasele tagasi maha saetud käsi, operatsioonide esialgsed tulemused on head ja edasine ravitulemus oleneb õnnetuse ohvritest.
Kuigi nüüd kaks tagasiõmblemist on õnnestunud, ei saa öelda, et meil oleks eriline koht, kus kõik täkke läheb, ütles Keila südamekliiniku aktsiaseltsi veresoontekirurg Andrus Loog. Iga juhtum oleneb paljudest asjaoludest ja suurte arvude seadus käib ka meie kohta.
Tartu ülikooli kliinikumi arstide hinnangul õnnestub jäsemete tagasisiirdamistest kaks kolmandikku.
Päästab kiirus
Pärnumaal saekaatris töötanud 43aastane Reet Tagu, kelle käe saeketas enam kui kaks kuud tagasi maha lõikas, käib hoolega taastusravil, liigutab juba sõrmi ja loodab tervenemise järel saekaatris tööd jätkata. Tema päästis kiire arstiabi.
Tagu mäletamist mööda tõmbasid töökaaslased kiiresti käele rihma peale, et ta verest tühjaks ei jookseks, ja kutsusid kiirabi.
Samal ajal hakkas kiirabiautole vastu sõitma Tallinnast tellitud reanimobiil. Selles autos olid juba vastavad vahendid, käsi pandi nõuetekohaselt külma.
Kõige esmane on peatada verejooks ja hoida amputeeritud kehaosa kuivas ning jahedas, õpetas ülikooli kliinikumi veresoontekirurg Toomas Ellervee Postimehes. Paras hoidmistemperatuur on neli-viis kraadi.
Arstide hinnangul tekivad lihastes pöördumatud kärbumiskolded juba nelja tunni jooksul. Seejärel võivad lihased hakata verre eritama mürgiseid aineid, mille tagajärjel kahjustuvad neerud.
Eeliseks on noorus
Pärnumaa teine saeketta ohver Jaanus on 20aastane. Loog peab tema noorust paranemisel suureks eeliseks.
Esimesed paranemise märgid on head, aga kogu tervenemisprotsess on pikaajaline, me ei mõõda seda päevade ja nädalatega, vaid kuude ja isegi aastatega. Taastasime küll anatoomilise terviklikkuse, aga närvide taastumine nõuab pikka ravi, rääkis Loog.
Jaanus sai esimest abi Pärnu haiglas, kus traumatoloog-ortopeed Jüri Pere, kes varem Keilas töötas, luud fikseeris. Keilas õmblesid Loog, plastikakirurg Olavi Vasar ja doktorant Andres Kink kokku veresooned, kõõlused ja lihased.
Vanematel inimestel võivad olla veresooned kahjustunud ja neid pole võimalik nii kokku õmmelda, et jäseme funktsioon taastuks. Ka on eakamatel suurem veresoonte umbumise oht.
Pealegi on noortel rohkem indu oma tervist taastada.
Loogi hinnangul on väga hea tulemus, kui taastub 60-70 protsenti käe töövõimest.
Ise peab tahtma
Veresoontekirurgid peavad tagasiõmmeldud jäseme puhul kõige tähtsamaks patsiendi enda tahtmist käsi või jalg liikuma saada.
Kui inimene ei hakka võimlema ega saa taastusravi, pole aasta pärast head tulemust loota, ütles Loog.
Kirurg kiitis Tagu tervenemise senise tulemuse heaks. Naine võimleb tublisti, käib end aeg-ajalt arstidele näitamas ja saab nüüd taastusravi.
Jaanus oli mõne aja Keila haiglas, siis toodi ta üle Pärnu haiglasse. Praegu on noormees juba kodusel ravil ja käib iga päev haiglas sidumas.
Pere sõnade kohaselt sõltub paranemine Jaanusest endast, igatahes on näppudel elu sees. Lootust on, et saame käe liikuma, ega me muidu temaga jändaks. Aga tegemist on veel palju, ütles Pere.
Et Jaanuse küünarluu on kuue-seitsme sentimeetri pikkuselt puru, tuleb pärast haava paranemist kohe teha luu paikamiseks uus operatsioon.
Loogi ja Pere üks õnnestunumaid operatsioone oli neli aastat tagasi, kui nad õmblesid 15aastasele Keila poisile tagasi rongiõnnetuses ärarebitud jalalaba. Nüüd liigub poiss nii omil jalul kui sõidab jalgrattaga.
