Varandus muudab pimedate ühingu õnnetuks

Lääne-Eesti pimedate ühing plaanib rajada puuetega inimeste päevakeskuse Pärnus majja, kus elab kuus perekonda, kellel pole kuhugi kolida.

Lääne-Eesti pimedate ühingu juhatuse esimees Juta Adams nimetas neile detsembrikuus kinnistatud kolmekorruselist puumaja Riia 11 süllelangenud õnnetuseks.

“Maja kuulus varem Eesti pimedate liidule, kes sellest loobus,” rääkis Adams. “Meie tahaksime sinna rajada puuetega inimeste päevakeskuse, kuid majja on kolinud inimesed, kes ei taha välja minna, ehkki neil pole ette näidata korralikke üürilepinguidki.”

Mõnel elanikul leping siiski on. Näiteks vabakutselisel kunstnikul Riina Rüütelil, kes sõlmis nelja-aastase lepingu 2001. aastal, ja vallasema Maile Ploompuul, kelle eest kirjutas 2005. aastani kehtivale üürilepingule alla tema endine elukaaslane, lapse isa.

“Mu lepingus on kirjas, et kõik remondi- ja ehitustööd, mis ma korteris teinud olen, arveldatakse üüriga tasa, aga nüüd hakati ikkagi üüri nõudma,” seletas Ploompuu. “Ma olen siia majja nii palju investeerinud, et enne lepingu lõppemist ma küll välja ei koli, kui mulle raha tagasi ei maksta.”

Adams näitas arveldusraamatut, millest selgub, et mitte kõik üürnikud ei maksa korralikult vee, prügiveo ja elektri eest.

“Maksame maja arveid pimedate ühingu liikmerahast, kusjuures maja on meile võlgu umbes 20 000 krooni,” väitis Adams.

Võlad ja vigased arved

Samal ajal on Rüütelil, keda Adams nimetas korralikuks maksjaks, ette näidata pimedate ühingu poolt talle esitatud arved, millel ei ole pitsatijälge ega raamatupidaja allkirjagi, arvel esineb mahakriipsutusi ning lihtsaid arvutusvigu.

Olukord on sedavõrd segane, et peaaegu kõigi majaelanikega on pimedate ühingul tekkinud vaidlus üüriraha, voolukasutuse ja veearvete tasumise üle.

“Meile esitatavad arved on kasvanud nii suureks, et ma lihtsalt ei jõua enam maksta,“ ütles Ploompuu. “Ma ei kuluta ilmaski nii palju voolu, kui mind uskuma tahetakse panna.”

Adams väidab, et enamik inimesi kütab tube elektriga, mistõttu arved paisuvadki nii suureks.

Elanikud ilmusid poolsalaja

Inimesed tulid Riia 11 majja elama mõne aasta eest, mil Eesti pimedate liit oli hoone tollase haldajana andnud maja rendile hiljem pankrotistunud AS Marvinile ja seejärel füüsilisest isikust ettevõtjale Romek Drobetile.

Drobet need vaidlusalused lepingud sõlmiski koos lubadusega tähtajalisi lepinguid pikendada, kui üürilised korterites korraliku remondi teevad.

Kui maja omanikuks sai Tallinnas asuva pimedate liidu asemel Pärnus tegutsev Lääne-Eesti pimedate ühing, algas majaelanike väljakihutamine, sest ühingus oli tekkinud idee avada majas puuetega inimeste päevakeskus. Raha selleks käidi küsimas juba Einar Keldri juhitud linnavalitsusest.

Tollane aselinnapea Margus Tammekivi andis lootust, et Euroopa Liidu fondidest võiks päevakeskuse rajamiseks raha taotleda. Sügisel moodustunud linnavalitsuse seisukoha ütles pimedate ühingule välja abilinnapea Peeter Orav.

“Orav, kes maja vaatamas käis, andis mõista, et kuni maja pole elanikest tühi, ei hakka nad tõsiselt Euroopa liidu fondide poole pöördumist arutamagi,” ütles Adams ja lisas, et Drobetil polnud omal ajal mingisugust õigust neid inimesi majja võtta, sest pimedate liit polnud talle sellist volitust andnud.

Lääne-Eesti pimedate ühingu endine esimees Rein Nairis nii teravalt olemasolevaid lepinguid kahtluse alla ei seadnud.

“Teadsin, et mingisuguseid lepinguid sõlmiti,” tunnistas Nairis. Tema selgituse kohaselt oli Drobeti tähelepanu sellele juhitud, et ta ei sõlmiks lepinguid pikemaks ajaks kui aasta ja alates 2001. aastast üldse enam mitte. Et Drobet seda nõudmist eiras, kaotas ta Nairise väitel usalduse puudumise tõttu Riia 11 majas tegutsemiseks volitused.

Elanikud peavad lahkuma

“Majas elab üksteist inimest, neist kolm last. Kuhu ma nad vastu talve ajan?” kehitas Adams õlgu.

Adams on siiski enamikule üürnikest üheselt mõista andnud, et 1. aprilliks peab majast välja kolima.

“See maja on nii jubedas seisus, et ma ei taipa, mis neid inimesi siin kinni hoiab,” lausus Adams ja kirjeldas majas valitsevat olukorda. Välisuks seisab ööpäev läbi ristseliti lahti, treppidel pole käsipuid, vesi on külmunud, koridorid kütmata, tualettruum eemaletõukav.

Samal ajal arvati pimedate ühingu juhatuse koosolekul, et vähemalt üks perekond peaks majja jääma, kuni hoonega pole midagi ette võetud.

“Muidu tuleb turvateenistus palgata, sest öösel peab majal silma peal hoidma, et hulkurid seda maha ei põletaks,” arvati juhatuses.

Elekter välja

Hiljuti arutati ühingu juhatuses, kas mitte majast elekter välja lülitada, sest Eesti Energia on hakanud võlasummalt viivist nõudma. Selline otsus tähendaks ühtlasi pimedate ühingu endagi ruumide elektrita jätmist.

“Meil lihtsalt pole teist võimalust,” ütles Adams. “Ühingu pangaarvel on praegu 200 krooni ja 7000kroonise elektrivõla eest hakkas jooksma viivis - kuus krooni päevas.”

Adamsi väitel loodab Lääne-Eesti pimedate ühing majaelanikega maksmata arvete tasumise suhtes kokkuleppele jõuda, võlgadest vabaneda ja 1. aprilliks vähemalt maja teise korruse elanikest tühjaks saada.

Siis tahetakse hakata kasvatama ideed Pärnu puuetega inimestele päevakeskuse rajamisest, taotleda rahalist abi Euroopa Liidust ja linnavalitsusest.